Aga ei miskit suurt ega pidulikku polnud käsil. Ümberkaudsete külade ja alevike naised tulid tantsima. Lõpuks oli saalis enam kui poolsada naist, vähem polnud neid ka eile toimunud teises tunnis. Pigem siiski enam. Üle küll ei lugenud, aga käte ja jalgadega vehkides pidi ettevaatlik olema, et naabrit mitte jalust maha lüüa.

Ja no vehkida tuli ikka omajagu. 

"Astume parema jalaga sammu ette, teise veel, tõstame põlve, ja nüüd tagasi ...," räägib punastes kottpükstes õbluke Kristi ning naerab nakatavalt. "Ilus, väga ilus!" hüüab ta vahelduseks ja näitab saalipõrandal sebivate naiste poole kahte ülestõstetud pöialdega kätt.

Kehakujul, pikkusel, painduvusel, tantsuoskusel ja tuhandel muul pisiasjal pole nia-tantsuga midagi pistmist. Inimene on täpselt nii kaunis, milliseks ta ise ennast mõtleb, on selle tantsu sõnum.

Tunniajase koordinatsiooniga võitlemise lõpuks tunnen, et märjad on mitte ainult riided seljas, vaid higi tilgub lausa juukseotstest. Mis siis veel need peavad tegema, kel soengut pealael rohkem kui kahe kammitäie jagu!

"Nia-tantsus on 52 erinevat sammu-liikumist, neist on kokku pandud mitmesuguseid erinevaid kavu. Kõik need õpetavad meid oma keha senisest palju paremini liigutama ja tunnetama," selgitab treener.

Kolgaküla rahvamajas käiakse lisaks nia-tantsule ka line-tantsu samme seadmas, aeroobset võimlemist viljelemas, pinksi mängimas, shindos end venitamas. Nii täiskasvanud kui lapsed saavad kunstiharrastusele pühenduda.

Kuid mitte kõik rahva- ja külamajad pole pikkadel ja pimedatel sügisõhtutel rahvast tulvil. On neidki, mis tühjalt vaikuses konutavad, olgugi, et suurte eurorahade eest prillikivina läikima löödud.

ANNA TEADA, mida huvitavat sinu kodukandi rahvamajas toimub? Kas lööd ise ka kaasa? Või sinu pereliikmed? Või on kuulub su külamaja tõesti "vaikuse- ja pimedusepartei" liikmete hulka?