Tants, mis rõõmustab – isegi kui segi läheb
Teise maailmasõja aegne Ameerika. Hoolimata sõjast, tulid mehi ja poegi ootavad naised kokku, et mure viivuks unustada, tantsida ja elust rõõmu tunda.
Algul tantsiti kantrimuusika saatel. Ladina-Ameerika tantsude ja disko ajastul hakati tantse tegema igasuguse muusika järgi.
“Meil pole vaja oodata, et keegi tuleks meid tantsima võtma, ja kui ei võta, siis pahas tujus koju minna,” ütleb Kolga kultuurimaja line-tantsu trennis grupi eestvedaja Kersti Tunger. “Meie läheme ise põrandale. Meil puudub täielikult enesekriitika!”
Iseseisvate naiste tants
Kui on hea muusika, proovib keegi naistest juba istudes sammud-kombinatsioonid läbi. Siis hakkab telefonimäng – sosinal arutatakse, mis samme teha ja juba ongi naisterivi põrandal. Sageli on vaja kokku leppida vaid selles, kumma jalaga alustada.
“Mõne aasta eest olin Tallinna pubis Guitar Safari. Seal pandi muusika mängima. Kes oskas, tõusis püsti ja läks tantsima. Mulle jättis see sügava mulje!” meenutab Kersti Tunger, kuidas ta line-tantsu leidis.
Kui lehes line-tantsu kuulutus avaldati, tuli kokku 31 inimest. Tänaseni käib neist tantsimas 16.
Õpetab Krista Rattus Tallinnast. Kolmapäeval on kaks trenni, algajatele ja edasijõudnutele.
“Algul on paras õppida kaks tantsu trennis, aga kui oskused kasvavad, tahaks vaheldust,” ütleb suur tantsufänn Epp Joab. Tema liitus grupiga aasta eest sõbranna ärgitusel ja on nüüd üks seltskonna alustalasid.
Kersti loeb hästi kaheksani
“Meie punt on unikaalne. Ametlikult kestab hooaeg sügisest kevadeni, kevadel teeme pidulaua ja juba paari nädala pärast hakkame otsima võimalusi jälle kokku saada,” räägib raamatupidaja ametit pidav naine.
Sama sõnaga iseloomustatakse teisi tantsukaaslasi. Heili Jõeleht lööb poes kassa lukku, tõmbab kaabu silmile ja tuleb esinema; Kaili Peetermann ja Margit Kruusakivi disainsid ja õmblesid rühmale esinemisriideid.
“Esialgu tantsisime teksade ja särkidega. Siis otsustasime, et tuleb stiilimuutus!” teatab Kersti. Uueks vormiks said mustavalgeruudulised seelikud, pluusid, sombreerod ja saapad.
Või õieti mitte saapad. Naised tegid kunstnahast säärised, mis koos kingadega petavad esmapilgul sajaprotsendiliselt ära.
“Üks-kaks-kolm-neli-viis-kuus-seitse-kaheksa,” loeb Kersti sammudele kaasa. “Kombinatsioonid koosnevad kaheksast löögist,” tutvustab ta teooriat.
Tavaliselt õpitaksegi uusi tantse 8 või 16 löögi kaupa. Kui esimesed 8 selged, võetakse järgmised.
Kui õpetajat pole või ise tantse korratakse, näiteks enne esinemist, loebki tavaliselt Kersti rütmi. “Mul on kõige kõvem hääl ja mina oskan kõige paremini kaheksani lugeda,” naljatab ta.
Olemas on nii nelja-, kahe- kui üheseinatantsud. Üks kombinatsioon tantsitakse otsast lõpuni, siis pööratakse end näoga teise, kolmanda ja neljanda seina poole ning kõik kordub taas, kuni lugu kestab.
Iga tantsu järel plaksutatakse iseendale. Ka siis, kui kõik sammud päris hästi välja ei tulnud.
Kantritantsu põhisamme on mitukümmend ja need on ingliskeelsete nimetustega. Näiteks rock step – astud jala ette (taha, paremale, vasakule), viid keharaskuse üle ette (taha, paremale, vasakule) pandud jalale ja tagasi. Või lock step ette – paremaga samm ette, vasakuga samm risti parema taha, paremaga samm ette.
Tants Eesti eurolaulule
“Esimese jõulupeoni oli kõik võõras, aga kui täna ütleb õpetaja sammu nime, siis me kõik astume selle sammu, ja astume õigesti,” ütleb Epp. Kogenumad tantsijad julgustavad, et kui kümme korda trennis ära käia, hakkad juba pihta saama.
Šoti koreograafile Maggie Gallagherile meeldis Sandra Nurmsalu esitatud Eesti eurolaul “Rändajad” ning ta lõi selle järgi tantsu. Eelmisel suvel tuli ta seda õpetama Eesti line-tantsu festivalile ning praegu tantsitakse Eesti eurolaulu järgi kogu Euroopas.
Eesti line-tantsu festivale peetakse alates 2000. aastast. Eesti rivitantsijad kogunevad igal suvel Audrusse Sassi talli. Kolme päeva jooksul õpitakse uusi tantse ja nauditakse liikumist.
“Festivalil on tantsu ja tralli, aga peamiselt käib tõsine õppimine,” kinnitavad Kolga tantsunaised. Nad nimetavad Audru festivali sotsiaalseks sõlmpunktiks – seal saavad kokku kõik, kes seda tantsu armastavad.
2008. aastal püstitati festivalil uus Guinnessi rekord: moodustati pikim ühekordne tantsurivi. Eelmine rekord oli Kanada tantsijate nimel ning see püstitati 2006. aastal. Tookord tantsis 1681 inimest.
Kuigi ilm oli suve kohta vastik, sättis Eestimaa pinnal end ühte ritta tantsima 2354 inimest. Seega ületati kehtivat rekordit 673 tantsijaga. Rivi pikkus oli 3,7 km ja side tantsijatega toimus tunni aja jooksul Vikerraadio otse-eetris. Rekord on siiani ületamata.
Kolga tantsurühm tegeleb ka rivitantsu tutvustamisega.
“Üks õpetajate seltskond tahtis, et neile line-tantsu õpetaksime. Hoiatasid, et kuna nemad on õpetajad, on neid väga raske õpetada. Aga õppisid väga hästi,” kiidavad isehakanud õpetajad päris pedagooge.
Rivitantsu on õpetatud koolijütsidele ning pensionäridele. “Tantsud, mida õpetame, valime välja seltskonna järgi, keda õpetame. Et poleks liiga raske ja et nad sellest rõõmu tunneksid,” jõuab Kersti Tunger tantsurõõmu juurde tagasi.
Line-tants ehk rivitants
- Kindlate põhisammudega tants, mida tantsitakse partnerita.
- Sisuliselt on rivitantsud ka paljude maade rahvatantsud.
- Algselt tantsiti kantrimuusika järgi.
- Alates 1970ndatest on lisandunud elemente mitmest muusika- ning tantsustiilist.
- Line-tantsu koordineerivad maailmas UCWDC (United Country and Western Dance Council) ja WCDF (World Country Dance Federation).
- Mõlemad organisatsioonid korraldavad line-tantsu maailmameistrivõistlusi.
´- Just praegu (27.–30. detsembrini) käib MM Milanos.
- Eesti rivitantsu sünnipäevaks peetakse 27. oktoobrit 1997, mil toimus esimene avalik õpetus.
- Line-tantsu maaletooja Eestis on Kaie Seger.
- Eestis tegeleb sellega regulaarselt üle tuhande inimese.
Jõulurõõmu teistelegi
Viimastel aastatel on Eesti line-tantsijad jõulude ajal aidanud abivajavaid lapsi.
Eelmisel aastal viidi ihtüoosi põdevale Rainile suur kastitäis kreeme, üle-eelmisel toetati üht vahvat poissi Matzi uue proteesi ostmisel.
“Meie selle aasta “jõululaps” on kaheksa-aastane Hendra Raud,” räägib Eesti line-tantsijate eestvedaja Kaie Seger. “Hendra põeb lihaste kärbumistõbe.”
Hendra ema kirjutab oma tütrest: “Ta sündis väga oodatud lapsena. Kui ta oli aastane, ei tahtnud ta kuidagi kõndima hakata.
Tegi tugede najal samme küll, aga mitte nii väga entusiastlikult, kui mina emana lootsin. Hakati uurima ja pool aastat hiljem saimegi diagnoosi SMA II vorm – lihaste kärbumise II vorm. Hendra praegune elu kulgeb abivahendite toel.”
Suurimaks mureks on Hendra haigestumised köhasse. Kuna Hendral ei ole kõige tugevamad lihased, millega köhida, kipub köha kestma nädalaid ja tüdruk vajab röga väljaköhimisel abi. Köhaaparaat maksab 60 000 krooni ringis või rentides 3000 krooni kuu.
Teisipäeva õhtuks oli tüdrukule vajaliku aparaadi hinnast koos 54 800 krooni.
“Ma väga loodan, et vajalik raha saab aasta lõpuks kokku,” ütleb Kaie Seger.
