Taliturism Eestis – läbi lume ja üle jää
Suusaspordihuvilised on ammu mõistnud, et Lõuna-Eesti suuremad suusakeskused on ilusate talveilmade korral enamasti ülerahvastatud.
Miks mitte siis suunduda hoopistükkis mõnda teise Eestimaa punkti, mis tihti kodule lähemalgi, et rahus ja massidest segamatult talvesporti harrastada.
Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel on murdmaarajad ja osa laskumisnõlvu avatud ning lumekahurid asusid juba esimeste korralike külmakraadide ajal nõlvasid valge vaibaga katma. Kui ilmaolud püsivad, on sealsetel nõlvadel ja radadel terveks päevaks tegemist.
Räätsadel või tõukekelguga
Murdmaasuusatajatele sobivad rohkem künklikud Pannjärve rajad Ida-Virumaal ning Pariisi rajad Lääne-Virus. Ei jää needki kohad kuidagimoodi Kagu-Eesti mägimaastikele alla - mõlemad pakuvad laia valiku eri pikkuse ja raskusastmega radasid, kus nii tõuse kui laskumisi, aga ka pikki avamaasirgeid. Pannjärve rajad on aastakümneid hinnatud olnud suusasportlastegi seas.
Räätsamatkad üle talvise raba - hoolimata sellest, kas käre pakane on laukad kaanetanud või hoopis lörts raba püdelaks muutnud - on muutunud aasta-aastalt järjest populaarsemaks harrastuseks.
Räätsad ehk saabaste külge kinnitatavad suusataolised alused aitavad pehmel pinnasel (olgu siis lumi või rabalaukad) liikujail sisse vajumata edasi minna.
Selliseid matkasid harrastatakse enim Eesti suurimal rabamassiivil Soomaal, kus räätsad on suurema osa aastast elutähtsaks abivahendiks. Kui pakane on aga Soomaa jõed kaanetanud, siis on seal võimalik lisaks ette võtta (kümnete) kilomeetrite pikkusi tõukekelgumatkasid.
Ei, siiski mitte ajaloolise Soome kelguga, mis võib-olla paljudele kohe silme ette kerkis. Praegused tõukekelgud on palju modernsema disainiga ning ergonoomilisema ehitusega. Sellistega võib kilomeetrite viisi mööda jääd tuisata, üle luhtade ja koolmekohtade, jõekäärudes lumepilvi üles paisates, ise seejuures eriti energiat kulutamata.
Jäärajad või koerarakend
Motohuviliste talviseks hobiks on kõikvõimalikud jäärajad, kus ennastunustavalt kihutada saab. Spetsiaalselt juhtide sõiduoskuste testimiseks mõeldud radadel pole ka ohtu, et keegi viga saab, kui masin ettemääratud teelt lumevallidesse tuhiseb. Vaid auto ise võib veidi kannatada, ent see sõltub paljuski juba juhist ja tema hulljulgusest või ettevaatlikkusest.
Ent veelgi põnevam harrastus, mis igal pakaselisel talvel ka kümneid turiste Lõuna-Euroopast Eestisse meelitab, on avamere ja järvede jääteedel liiklemine.
Püsiva pakase korral, kui meri paksu jääkatte all, avatakse mandri ja saarte vahel arvukalt jääteid, mida mööda saab liikuda nii suurematele kui väiksematele saartele, aga ka üle merelahtede või sisemaal järvedel-jõgedel.
On raske ette kujutada närvekõditavamaid hetki kui need, mil viibid kilomeetrite kaugusel lähimast maalapist ning sinu auto ette ilmub järsku jäämassi lõhestav pragu. Olgugi et päevi vana ja samuti jääga kaetud - ikkagi on taoliste takistuste ületamine avamerel paras närvikõdi.
Lisaks on talvised jääteed paljudele ainus võimalus praamidest sõltumatult saari külastada.
Neile, kes motoriseeritud spordi asemel pigem loomadega tegelda soovivad, pakuvad mitmed koerakasvandused Eestis võimalust koerarakendiga lumises looduses liikuda.
Karge pakase ning paksu lumega võib hea fantaasia korral kujutleda end suisa tundras liikumas, hangedest lumepilvi üles paisates, koerad saani ees klähvimas ja ähkimas, loodus pilgu eest mööda vilksamas. Eriti õnnega koos ollakse siis, kui õnnestub õhtutaevas siramas näha Eestis haruldasi virmalisi.
Marko Kaldur on rännumees ja reisikirjanik
Kasulik info
- Kohtla-Nõmme talvekeskus: www.talvekeskus.ee
- Pannjärve tervisespordikeskus: www.illukavv.ee/suusakeskus
- Pariisi puhkeküla: www.pariisi.ee
- Räätsa- ja tõukekelgumatkad Soomaal: www.soomaa.com
- Jääteed maanteeameti kodulehel: www.mnt.ee
- Karula kelgukoerad: www.karulas-wolftrail.com
- Mutimuudi kelgukoerad: www.sleddogs.ee
- Marko Kaldur: www.markokaldur.com