Poliitikud ennustavad maakoolide tulevikku
Kas parem nõrk väikekool kodu lähedal või tugev suurkool kodust kaugemal?
Urmas Klaas, Reformierakond
Hariduse all tuleb mõista teadmisi, oskusi ja loovust. Tugev on see kool, kus kõiki neid komponente saab tugevalt arendada. Mida väiksem laps, seda lähemal kodule peaks kool asuma (alg- ja põhiharidus). Kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse seisukohalt on vaja arendada bussitransporti ja õpilaskodusid.
Mailis Reps, Keskerakond
Meie seisukoht on alati olnud, et lasteaed-algkool ja põhikool oleksid kodu lähedal. Lapsele on põhiteadmiste saamine väikekoolis ja kodu lähedal turvalises keskkonnas kindlasti parem kui kaugel suurkoolis. Põhikooli lõpus ja gümnaasiumis on tähtis, et kool suudab tagada aineõpetajate olemasolu olenemata kooli suurusest.
Tõnis Lukas, Isamaa ja Res Publica Liit
Algklassilastele tähendab kodu lähedus ka kooli headust. Õppekvaliteedi võrdlemine saab tähtsamaks põhikooli kolmandas astmes (7.-9. kl) ja eriti gümnaasiumis. Eesmärk on: algkool kodu lähedal, põhikoolid võimalikult ühtlaselt üle Eesti ja gümnaasiumid laiema tagamaaga piirkondade keskustes.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
Parim lahendus on sobiliku suurusega hea kool kodu lähedal. Selleks on vaja aga üht eeldust: õpetaja peab olema piisavalt suurte vabaduste ja õigustega loovisik ning kujundama ise õpetamise näo ja sisu. Alghariduse ja koolieelse hariduse-kasvatuse võimaldamine kodu lähedal on ülioluline.
Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Kõige tähtsam on hariduse kvaliteet. Paarkümmend minutit bussisõitu ei tohiks kellelegi liiga teha, kui ees ootavad tublid õpetajad, kaasaegsed õppevahendid, huvitegevuse võimalused, hästi kujundatud klassid ja muud vajalikud ruumid. Mis puudutab nõrka kooli üldse, siis selliseid ei tohiks Eestis ühtegi olla.
Karel Rüütli, Rahvaliit
Kodulähedased väikekoolid ei ole õpilaste ettevalmistamises nõrgad. Ka teiste riikide kogemus näitab, et just väikekoolid aitavad ennetada noorte vägivalda ja kuritegevust ning annavad paremad võimalused suhtlemisoskuste ja enesehinnangu kujunemiseks praeguses ühiskonnas.
Mitme õpilasega kool on iga hinna eest säilitamiseks liiga väike?
Urmas Klaas, Reformierakond
Põlva maakonnas Leevil töötas kool mõne aja eest terve õppeaasta ühe õpilasega. See näide on ekstreemne, aga näitab, et kui vallavolikogu nii otsustab, siis kool töötab. Et haridus peaks kätkema ka võimalusi oskuste ja loovuse arendamiseks, siis ühiskonnas toime tulekuks peab laps koolis saama ka suhtlemisoskusi.
Mailis Reps, Keskerakond
Olen käinud paljudes väga väikestes lasteaed-algkoolides, kus algklassid on olnud vaid mõne õpilasega, kuid väga kodused, soojad ja tarkust täis. Kui väike on liiga väike, peavad inimesed ikka kohapeal otsustama. Tavaliselt on liiga väike selline kool, kus enam üldse lapsi ei õpi.
Tõnis Lukas, Isamaa ja Res Publica Liit
Algkool võiks vajadusel olla kas või mõnele õpilasele. Tugev põhikool suudab tegutseda ja oma õppekava täita ka siis, kui seal on igas klassis umbes kümme õpilast. Sellistele koolidele maksab riik eritoetust. Alla 50 õpilasega põhikoolidel läheb raskeks.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
Selline, kus õpetaja võiks lapsi ka kodudes õpetada.
Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Kõik oleneb asustustihedusest. Hõreda asustustihedusega ja piiriäärsetel aladel võib ju ette kujutada isegi paarikümne õpilasega kooli, aga kui naabervallad peavad üleval kahte lähestikku asuvat põhikooli, kus mõlemas on 50-60 õpilast ja kohti üle 100, siis see on raiskamine, haridusele mõeldud raha tuuldeloopimine.
Karel Rüütli, Rahvaliit
Kooli suurus olgu valla ja linna otsustada. Väikeses kohas on kool ka haridus- ja kultuurikeskus, kuhu on koondunud rahvamaja, raamatukogu, kohalikud seltsid jne. Igale lapsele tuleb tagada võimalus hariduse omandamiseks kodu lähedal.
Milliste vahenditega tuleks noori õpetajaid maakoolidesse tööle meelitada?
Urmas Klaas, Reformierakond
Rohkem peaks olema õpetaja maakooli kutsumisel koostööd riigi ja omavalitsuse vahel. Mitmed vallad on edukalt rakendanud õpetajate ametikorteri süsteemi. Lisades siia noore õpetaja stardikapitali, saame kokku päris hea komplekti. Kindlasti on väga paljud asjad kinni ka meie ühiskonna väärtushinnangutes.
Mailis Reps, Keskerakond
Maakoolidesse tulevad õpetajad siis, kui koolil on tulevikku. Noor inimene rajab kodu ja loob pere sinna, kus on mõnus elada ja kindlus, et oma lapsed saavad kodulähedasse kooli minna. Seega on väga tähtis, et piirkonnas on teisi lastega peresid ja kindlasti aitab ka omavalitsuste abi - elamispind, lisatoetus, küttepuud jne.
Tõnis Lukas, Isamaa ja Res Publica Liit
Teist aastat maksab riik väljaspool Tallinna ja Tartut tööle asunud noortele õpetajatele 200 000 krooni lähtetoetust. Ka üldisel palgafoonil on õpetajate palk muutunud pisut konkurentsivõimelisemaks. Õpetajaameti maine tõus on juba sel aastal toonud mullusega võrreldes rohkem noori õpetajaid koolidesse.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
Eneseteostuse võimalust pakkudes, aga see sünnib siis, kui õpetaja kutse ja karjäärimudel saab seadusega paika pandud. Lisanduvad palk ja elutingimused. Küsimus pole ju ainult noorte maakoolidesse meelitamises, vaid selles, et mis tahes vanuses inimesed sooviksid töötada ka maakoolides. Kohalike elanike otsustusõigust tuleb neis küsimustes suurendada.
Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Meelitamine pole ehk kõige õigem lähenemine. Kui õpetajal on võimalik saada piisav koormus, kui ühiskond hakkab õpetaja tööd vääriliselt tunnustama, luues õpetajale võimalused enda täiendamiseks, pakkudes korralikke ja soodsa hinnaga munitsipaaleluruume, küll siis tulevad ka noored andekad inimesed maakooli.
Karel Rüütli, Rahvaliit
Koostöös omavalitsustega peab noortele, sealhulgas õpetajatele, looma maal enam võimalusi eneseteostuseks. Noorte kodukohta naasmine peab olema üks omavalitsuse peamisi prioriteete.
Mida teha, et maalapsed ei peaks raha ja kehva transpordi tõttu loobuma kaugel asuvates huviringides käimisest?
Urmas Klaas, Reformierakond
Tunnustan omavalitsusi, kes toetavad huvihariduse kättesaadavust. Näiteks ringitasu täies või osalises mahus tasudes, transporti korraldades või selle kulusid kompenseerides. Majanduskriisi tingimustes ei ole õnnestunud sisse viia riiklikku ringiraha. Loodan, et see saab võimalikuks, kui majandusel hakkab paremini minema.
Mailis Reps, Keskerakond
Oleme mitmel korral alustanud maapiirkondade koolitranspordi üldist ja riiklikult toetatavat süsteemi, kahjuks oleme selles küsimuses siiani üksi jäänud. Kui kohalikud inimesed võtavad rohkem sõna ja mure jõuab ka teiste erakondade arusaamadesse, siis on ehk võimalik riigilt ka koolitranspordi jaoks tuge saada.
Tõnis Lukas, Isamaa ja Res Publica Liit
Uue seadusega tahame anda üldhariduskoolile võimaluse ka huvikoolide funktsioone täita. See toob osa ringe kodule lähemale. Omavalitsused peavad oma laste huvitegevust jätkuvalt tugevasti toetama.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
Seda saab toetada transpordivõimaluste mitmekesistamisega. Isiklike autode ühiskasutuse mudel on üks nendest, kui eraisikule makstakse kinni ka ühiskonna huvides tehtud sõidud. Näiteks on 1 km hind 1 kroon ja omavalitsuse eelarves tuleb selliste sõitude maht ette näha - näiteks kuni 200 km nädalas huviringide külastamiseks ühe lapse kohta vms.
Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Riigikogu arutas juba üle aasta tagasi iga lapse huvitegevuse rahastamist 2000 krooniga kuus riigieelarvest. Majandusolude paranemisel tuleb selle teema juurde tagasi tulla. Huvitegevust tuleks rohkem organiseerida maakoolide endi pinnal. Miks peavad alati sõitma õpilased? Õpilaste juurde võivad sõita hoopis ringide juhendajad.
Karel Rüütli, Rahvaliit
Huvihariduse osas oleks tarvis sarnaselt kooliharidusega kindlat ligipääsu standardit - näiteks asub huviring kodu vahetus läheduses. Riik ja omavalitsused peavad enam toetama külade omaalgatuslike huviringide tegevust ning hüvitama mitmes omavalitsuses tegutsevatele ringijuhendajatele transpordikulu.
Kuidas kavatsete toetada maainimeste ligipääsu kultuurivaldkonnale (raamatukogud, taidlusringid, külaseltsid jne)?
Urmas Klaas, Reformierakond
Kui maal ringi vaadata, siis näeme, kui paljud vallad ja külad on endale riigi ning Euroopa Liidu tõukefondide toel saanud kas uue kultuurimaja, külakeskuse, raamatukogu või külaplatsi. Meie erakonna juhitud omavalitsused on olnud agarad kohaliku kultuuri- ja seltsielu toetajad ning kindlasti jätkame samas vaimus ka pärast valimisi.
Mailis Reps, Keskerakond
Selleks on vaja ka finantseeringuid nii riigieelarvest kui Euroopa rahadest. Meie põhjanaabrid on katsetanud eri võimalusi avalike teenuste ja kultuuri tagamiseks hajali elavatele inimestele. Parimaks lahenduseks on neil võimalus käia kaks korda kuus keskuses kokkulepitud ajal - kas pangas, arsti juures, teatris või tuttava juures.
Tõnis Lukas, Isamaa ja Res Publica Liit
Riigi abiga on korda tehtud palju koolihooneid - need peavad olema kohalikud kultuurikolded oma aula, spordisaali, muusikaklassi ja raamatukoguga. Paljud vallaraamatukogud on saanud endale ruumid kordatehtud koolihoonetes - topelt halduskulude asemel saab osta raamatuid.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
Tuleb toetada pensionäride ja seltside initsiatiivi päevakeskuste rajamiseks, aidata kaasa sellele, et keskustesse tekiksid ühiskasutuses olevad töökojad, kus saab meisterdada-parandada. Pensionäridele ja õpilastele tuleks kompenseerida teatri- ja kontserdikülastusi. Toetust vajavad seltsid, mis kohalikele elanikele selliseid ühiskülastusi korraldavad.
Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Ega muud, kui et kõik omavalitsused peavad selle tähtsusest aru saama. Häid eeskujusid paljude valdade näol on Eestis küllaga. Esimesele kohale panen omavalitsuste soovi selles suunas tööd teha ja alles teisele kohale raha. Sageli sõltub kõik ühestainsast inimesest, kes võtab kultuurivaldkonna vedamise oma õlule.
Karel Rüütli, Rahvaliit
Usun, et raamatukogudega on seis enamjaolt rahuldav, ent külaseltsid ja taidlusringid on ikka kohalike inimeste aktiivsuse ja tahte küsimus. Kui on olemas piisavalt teotahet ja huvilisi, on kõik võimalik. Omavalitsused saavad toetada peamiselt ruumide ja finantsidega.
