|
“Kui tavaliselt õpib meil üks või kaks algajatele mõeldud soome keele rühma, siis sel sügisel tuli kokku kuus. Praegu õpetame seitset rühma ja soovijaid oleks veel ühe jaoks, kuid meil lihtsalt pole vaba õpetajat,” ütleb Tartu Rahvaülikooli koolitusjuht Mairi Meizner.
Meizner tavatseb tööd alustavatelt rühmadelt uurida, mis eesmärgil soome keelt õppima hakatakse.
“Olen ka küsinud, kui paljud mõtlevad Soome tööle minekust, ja on tavaline, et kaheteistkümnest inimesest kümme tõstab käe,” nendib Meizner.
Folkuniversiteteti juhataja Aile Lehtse kinnitab samuti, et tung algajate soome keele kursustele on suurem kui varem. Kursused on viimseni täis.
“Tegime eelmisel kevadel küsitluse ning selgus, et enamik valmistab end kas või igaks juhuks ette Soome minekuks,” ütleb Lehtse. “See ei tähenda veel, et kõik kindlasti lähevad, aga nad leiavad, et kunagi ei või teada, millal vajadus tekib.”
Täpselt sama pilt valitseb Emajõe Keeltekoolis: varasema ühe soome keele grupi asemel töötab suhteliselt uues keeltekoolis neli.
“Õpilased ütlevad: Eesti elu on nii masendav, majandus on kehv, töökohti ei ole, palgad on väikesed. Ainuke mõte on siit ära minna,” sõnab kooli juhataja Signe Laigu.
Saatus seotakse Soomega
Varem tulid sellise plaaniga keelt õppima noored, kuid nüüd kohtab grupis palju 40–50- ja isegi 60aastaseid õppureid.
“Ma vahel lausa imestan, et ka sellised inimesed on nüüd valmis totaalseks elumuutuseks, elukoha vahetuseks. Neil on soov Eestist lahkuda ja tagasiside näitab, et nad tõesti ka lähevad,” ütleb Laigu.
Mõnikord on Soome minekuga nii kiire, et lahkutakse poole semestri pealt. “Just täna väljastasime tunnistuse kahele õppijale, kes kohe lähevad,” ütleb Mairi Meizner.
“Soome on motivatsiooniks väga paljudele,” ütleb rahvaülikoolis ja teisteski keelefirmades soome keelt õpetav Mari Jurtom. “Isegi kui inimestel ei ole veel kindlat plaani minna, siis nad vähemalt unistavad sellest. Nad loodavad, et kui õpivad keele selgeks, siis suudavad ka selle unistuse teoks teha.”
Keskealised ja vanemad inimesed õpivad soome keelt ka selleks, et pidada sidet Soome siirdunud laste ja lastelastega.
“Nooremad lähevad Soome mitte ainult tööle, vaid ka õppima ja praktikale,” lisab Jurtom. “Tööle minejate seas on üsna palju meditsiinitöötajaid, aga ka automehaanikuid, elektriinsenere, õmblejaid, ämmaemandaid.”
Meizneri sõnul ei loodagi aga paljud õppijad Soomes tööd leida samal erialal, mis Eestis omandatud. Tihti minnakse lihttöid tegema ja soovitakse selleks omandada elementaarne keeleoskus.
Samas korraldavad kõik keeltekoolid erikursusi meditsiini- ja hooldusõdedele. Ka arstide jaoks on mõeldud erialakeele kursused.
Huvitavaks nüansiks on asjaolu, et tihti soovivad õppurid hoida oma kursustel käimist salajas, seda iseäranis tööandjate eest. “Näiteks arstid käivad meie kursustel konfidentsiaalselt,” ütleb ühe Tartu keeltekooli esindaja.
“Tööandjad ei pruugi rõõmustada, kui teada saavad, et nende töötaja õpib soome keelt,” ütleb ühe teise keeltekooli juht. “Teiseks on Soome siirdumine ikkagi raske otsus, mida ei taheta väga laialt kuulutada.”
Õpetajad hinnas
Emajõe Keeltekoolis soome keelt õppiv Marko Laul oli siiski nõus oma keelehuvi motiive avaldama. “Selline mõte on tõesti peast läbi käinud, et võib-olla peaks Soome tööle minema,” tunnistas tehnika alal töötav mees. “Eestis võib varsti probleeme tekkida.”
Tema rühmakaaslane Astra Sillamäe aga õpib keelt enesetäienduse eesmärgil ja selleks, et suhelda Soome siirdunud sugulastega. “Soomemaa on ju meile nii lähedal, miks mitte õppida.”
Ühes keeltekoolis õppiv personalijuht, kes oma nime lehes näha ei soovi, selgitas, et õpib keelt tööalastel põhjusel. “Mitte et ma Soome töötama kavatseksin minna, aga ka Eestis töötades läheb soome keelt juba päris palju vaja. Samuti tuleb vahel käia Soomes messidel ja muudel üritustel,” lausub ta.
Temaga samal kursusel osalev ehitaja, kes on Soomes töötanud ja kavatseb sinna uuesti minna, õpib keelt selleks, et kolleegidega tihedamalt lävida.
“Kui sa keelt ei oska, siis istud teistega lõunalauas ega saa midagi aru,” ütleb ta. “Õpin ka selleks, et osata kõigi naabrite keeli. Vene keele sain selgeks sõjaväes, nüüd õpin soome keelt, järgmine on läti keel!”
Soome keele huviliste suure hulga tõttu ei jätku koolidele nii palju soome keele õpetajaid kui tarvis oleks. Olemasolevad rabavad tunde anda mitmes firmas korraga.
“Soome keele õpetajad teavad oma väärtust ja seetõttu on nende tunnihind tõusnud kahekordseks, kui võrrelda teiste keeltega,” tõdeb Signe Laigu. “Soome keele rühmad on ju rahvast täis ja teenivad kasumit.”
Ka Tartu Ülikoolis on praktilise soome keele kursustel osalevate tudengite arv kasvanud, kinnitab eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koordinaator Tiia Margus.
“Eelkõige tulevad meile viimaste kursuste arstiüliõpilased. Neid ei huvita niivõrd keele ajalugu, vaid nad tahavad keelt selgeks saada. Nähtavasti sunnib selleks meie tööturu olukord,” kirjeldab ta. “Huvilisi on ka teistelt erialadelt. Meil käib isegi Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži rahvast.”
Teised keeled muutusteta
Samuti korraldatakse soome keele kursusi ka väiksemates kohtades, sageli organiseerivad rühmi rahvamajad.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemias töötab ühe algajate soome keele kursuse asemel kaks, huvilisi jätkuks rohkemakski.
“Õppurite vanus on seinast seina. Enamasti on nad linnast, tudengeid on vähe,” sõnab täiendusõppetalituse õppekorralduse spetsialist Margit Kink.
Teiste keelte õppimise osas ei ole toimunud soome keelega võrreldavat hüpet. Vaid norra keele kursused olid mullu tavalisest popimad – siis osales ühes koolis palju Norrasse palkmaju ehitama siirduvaid noormehi.
