Täna 100 aastat tagasi hüpati esimest korda alla lennukilt
- 100 aastat tagasi sooritas USA kapten Albert Berry St Louisi lähedal esimese langevarjuhüppe lennukilt.
Berry hüppas 1. III 1912 Jefferson Barracksi garnisoni kohal välja 1500 jala (457 m) kõrgusel lendavast Anthony Jannuse juhitud biplaanist.
11m läbimõõduga langevari oli paigutatud lennuki kõhu alla konteinerisse, millest Berry keharaskus selle välja tõmbas. Berry kukkus 500 jalga, enne kui langevari avanes, ja maandus edukalt.
Esimese naisena tegi langevarjuhüppe lennukist 21. VI 1913 Los Angeleses ühendriiklane Georgia Broadwick, keda hüüti Tinyks (Tilluke), sest ta oli 1.22 pikk ja kaalus 38 kg.
- Kõige esimese langevarjuhüppe tegi 22. X 1797 prantslane André-Jacques Garnerin (1769-1823).
Garnerin hüppas Pariisis Monceau pargi kohal 900 m kõrgusel välja kuumaõhupallist ja maandus enda leiutatud siidlangevarjuga.
Esimese naisena sooritas langevarjuhüppe 12. X 1799 tema pruut ja tulevane naine Jeanne Geneviève Labrosse.
- Šveitsi langevarjusportlane Lucia Bottari saavutas 4. VI 2010 Soomes Utti kohal kiirlangemises kiiruse 526,93 km/h.
Kiirlangeja hüppab välja 4000 m kõrgusele tõusnud lennukist ning langeb, pea ees, mõõtmistsooni, mis on kõrguste 2700 ja 1700 m vahel.
Naiste maailmarekordi 442,73 km/h püstitas 17. VI 2007 Soomes Utti kohal britt Clare Murphy.
- USA kapten Joseph Kittinger hüppas 16. VIII 1960 Tularosa kohal välja õhupallist 31 333 m kõrgusel.
Kittinger kukkus 26 km, enne kui tema langevari 4 minuti 37 sekundi pärast automaatselt avanes. Hõredas õhus saavutas ta kiiruse 988 km/h.
- Ühendriiklane Jay Stokes tegi 8.-9. IX 2006 Greensburgis 24 tunni jooksul 640 langevarjuhüpet.
- USA instruktor Gregory Robertson päästis 19. IV 1987 kukkuja elu.
Arizonas 4100 m kõrguselt viithüpet tehes märkas ta, et Debbie Williams on umbes 2700 m kõrgusel kokku põrganud teise langevarjuriga, kaotanud teadvuse ning kukub otsekui kaltsunukk kiirusega 160 km/h.
Robertson pööras end alaspäi, et saavutada maksimaalne kukkumiskiirus 320 km/h, kihutas nii umbes 2100 m, jõudis järele, pidurdas, ning mõni sekund veel aega, avas kõigepealt Williamsi ja siis oma langevarju. Ehkki Williams sai meelemärkusetult maandudes vigastada, jäi ta ellu.
- Ühendriiklane Don Kellner tegi 24. V 2011 Hazletonis oma 40 000. langevarjuhüppe.
Kui ajakirjanikud küsisid, mis ta nüüd teeb, vastas Kellner: "40 001."
Don ja tema naine, niisama innukas langevarjusportlane Darlene Kellner olid selleks ajaks kahe peale teinud 55 555 hüpet. Abiellusid nad 1991. a - mõistagi taevas. 18. XII 2005 tähistasid nad ühise hüppega 50 000ndat.
- Marsi tehiskaaslane Mars Reconnaissance Orbiter pildistas 25. V 2008 oma 310 km kõrguselt orbiidilt automaatjaama Phoenix.
Phoenix oli 46 sekundit tagasi avanud langevarju ning maandus 2 minuti 52 sekundi pärast.
Esimest korda pildistas üks kosmosejaam teist mujale planeedile laskumas.
