Setomaal näidati külarahvale paekivi veealust kaevandamist
Kohal oli nii kohalikke külamehi kui volikogude kui vallavalitsuste esindajad, teiste hulgas näiteks ka Võru linnapea. Mõned kutsutud olid sülelapsedki kaasa võtnud. Ohutusnõuete tõttu kandsid pealtvaatajad uhkeid valgeid kiivreid, mis igapävaselt vaid karjääris tegutsevate töömeeste peanuppe ehivad.
„Kutsusime 40 inimest, aga tuli natuke rohkem – vast poolsada oli kohal,“ tundis ürituse rahvarohkusest heameelt AS Põlva Teed juhatuse esimees Ülo Mõttus. „Me näitame ja räägime oma tegevusest alati meelsasti.“ Pauke kostis karjäärist ka mõni päev varem, kuid siis pealtvaatajaid polnud.
Kuna AS Põlva Teed sai hiljuti veealuse kaevandamise loa, otsustati seda ohutut ning keskkonnasäästliku kaevandamisviisi ka kohalikele elanikele tutvustada. „Liiva ja kruusa on sellise meetodiga varem kaevandatud, paekivi aga mitte,“ rääkis Mõttus ürituse uudsusest. „Lõhkamine tekitab inimestes alati mingeid emotsioone – kes kardab ja keda huvitab. Meie näitasime, et veealune lõhkamine on oskajate inimeste käes tavaline tegevus, midagi hullu selles pole.“
Kui tavaliselt pumbatakse paekivikaevandustest vesi välja, siis veealuse kaevandamise puhul seda teha pole vaja. Paekivi lõhatakse vee all ning tõstetakse seejärel pinnale. Põhjavee taset veealune kaevandamine ei muuda. Ülo Mõttuse sõnul pole mõtet paekivi vee alt kaevandamata jätta – maapealse osa kaevandamisega on maapõu ju nagunii juba avatud.
Enamik Eestis kaevandatavast paekivist on ehituslubjakivi ehk teisisõnu killustik, sellest 80 protsenti kasutatakse teedeehitusel. Ühe kilomeetri maantee ehitamiseks kulub 6000 tonni paekivikillustikku.
