Setomaal ei olnud kihelkondi, piirkonnad olid ajalooliselt jagatud 12 nulgaks. 3 neist jääb praegu Venemaa poolele. Raakva nulka kuuluvad Matsuri, Vammuste, Säpina, Helbi, Vaartsi, Voropi, Vedernika ja Koidula külad.
MTÜ Matsuri Külakeskus loodi juba 2003 aastal. Endise Matsuri kooli spordiväljakule on rajatud külaplats. Sellest ajast saati on ühiselt tegutsetud, korrastatud külaplatsi ja korraldatud üritusi. Ehitatud on külakiik, mitmed varjualused, käimla, istepingid ja lipuvarras. I kokkutulek peeti 2009. aastal.
Külas on tegutsenud Matsuri kool, rahvamaja, kauplus ja sidejaoskond ning majandi ajal olid tööandjaks lähedal asuvad farmid. Praegu ei tegutse neist ettevõtetest enam ükski. Tee läbi Matsuri küla viib Koidula piiripunkti, kus masinad vuravad ööpäeva ringselt. Vaikust küll ei ole.
Keskpäeval hakkas saabuma kokkutulekulisi. Kuna elu nendes väikestes piiriäärsetes külades on soikunud, on seda oodatumad ühised kokkusaamised. Saabus endisi ja praeguseid elanikke, õpilasi ja õpetajaid, sugulasi ja sõpru.
Kokkutuleku avasõnad ütles korraldaja Tarmo Kõiv. Seejärel heiskasid külavanem Nikolai Kõiv ja kohalike juurtega Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus Toomas Viks Seto hümni saatele Seto lipu. Süüdati ka lahkunutele mälestusküünal. Laulu lõi lahti Seto leelokoor Kuldatsäuk Värskast. Rahvaski laulis kaasa.
Väga meeleolukas oli ansambli Seelikukütid esinemine. Nende kava oli kokku pandud kohalikke traditsioone ja kombeid arvestades. Nagu hiljem selgus, on ka ansambli liikmete juuri sealkandis.
Kodukandi rahvale tegid üllatuse oma lauluga Vedernika küla naised Silvi ja Helgi. Toimusid spordivõistlused igale eale. Enam elevust tekitas saapavise.
Kokkutuleku lõpuks süütasid külavanemad ühiselt lõkke. Jagati meeneid abilistele ja võistlustel osalenuile. Kuulutati välja järgmise III Raakva nulga kokkutuleku korraldaja – Vedernika küla.
Korraldajad olid ära teinud suure töö, kuid peopäeva lõpuks võisid nad olla õnnelikud ja rahul. Kõik läks korda. Päike, mis päeva lõpuks nii soojalt paistis, saatis rahuloleva külarahva koduteele.
