22.10.2010, 10:00
Parmu ökokülas ajab rahvas piirituse asemel tõrva
Aasta tagasi kirjutas Maaleht Kalev Raudsepast, kes kasvatab Taheva vallas Läti piiri ääres lihaveiseid ja tahab sinna ökoküla rajada. Nüüd särab mees rahulolust — asjad on edasi arenenud.
FOTO:
Punastest tellistest laotud ümmargune tõrvaahi on see, mida Raudsepp esimesena näitab. “Ajasime sellega juba 40 liitrit tõrva,” patsutab ta muheledes ahju. Uus ahi ehitati samale kohale, kus töötas Vene ajal tõrvavabrik. Toona oli ahi praegusest tükk maad suurem ja selle juures oli ametis neli meest. Raudsepal on abis peamiselt Urmas Kuusik naaberkülast. “Männikände on vaja,” märgib vähese jutuga Kuusik tõrva põletamise tooraine kohta. “Ja mitte värskeid, sest neis on vett rohkem ja tõrva vähem. Vähemalt 20–30 aastat võiksid kännud enne metsas valmida.” Kändude metsast kätte saamine on omaette kunsttükk. Vaatamata sellele, et need on aastakümneid maapõues pehkinud, hoiavad mõned juured ennast väga kindlameelselt sügavamates kihtides kinni. “Kui masinamehed saaks panna käsitsi kände juurima, siis nad näeksid, kui abitud nad on,” arutleb ökoküla rajaja. “Tõenäoliselt osad väärtushinnangud muutuksid – nad väärtustaksid rohkem loodust ja hindaksid kõrgemalt oma masinaid.” Kas kändudest saab teha ka tärpentini ja kuidas see ökoküla meestel välja tuli?