Padisel toimub Jüriöö ülestõusu meenutav seiklusrännak

http://www.maavald.ee/taarausk.html?rubriik=11...
Taaralaste tähtpäevadest oli esikohal Jüriöö ülestõusu tähistamine. Nad leidsid, et “Jüriöö tulede kuma ei ole kunagi kustunud rahva hingest”. (Meenutame, et H. Kruusi algatusel tähistati Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva Suure Isamaasõja ajal laialdaselt Nõukogude tagalas.) Esimene teadaolev taarausuline Jüriöö mälestuspidu peeti “Estonias” 1928.

http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=2
Jüriöötuled teevad hinge ärevaks. On ka põhjust – jüriööl 1343 alguse saanud ülestõusu käigus kaotasid eestlased pikkadeks aastasadadeks võimaluse oma asjade otsustamisel kaasa rääkida. Luhtus tõsine plaan taastada kohalik kirikuriik, mis allus otse Rooma paavstile.
Kui president Arnold Rüütel käis oma esimesel ametlikul välisvisiidil Soomes, väitis ta Turu ülikoolis esinedes 21.11.2001, et Eesti riik võinuks sündida juba Jüriöö ülestõusu aegu: “Just 1343 oli see aasta, mil Eesti erinevad hõimud seisid väga lähedal ühtse rahva enesetunnetuse tekkimisele ja ainult õnnetu juhus – soomlaste abiväe jõudmise takerdumine – võttis võimaluse Eesti riigi sünniks juba 658 aasta eest.” Poliitikute ekstravagantsustega hellitatud ajakirjanikud ja lugejad mõtlesid küllap, et jälle üks riigimehe katse upitada ennast kõrgemale oma varjust. Et mingi mäss, mis see niiväga ikka ära ei olnud.
Mida võis Rüütel Eesti riigi all tegelikult silmas pidada? Jüriöö ülestõusus peitub kahtlemata ühtteist niisugust, mille peale esimesel pilgul ei tule. Jüriöö lugu pole veel kindlasti mitte lahti kirjutatud. Miks näiteks astusid saarlased üles alles kolm kuud hiljem, kui ülestõus mandri-Eestis oli läbi kukkunud ja neli eestlaste kuningat tapetud?

http://www.jyrioopark.ee/
Jüriöö ülestõusu (mida sakslased nimetasid Harju mässuks) eesmärk oli vabaneda Saksa ordu alt ja liituda Põhjalaga.