Osalt nendesamade tegelaste hirmutamiseks perre hangitud hiiglaslikke mõõtmetega koer sai esimesena jaole.

Toaaknast koera ja metssea vastakuti olekut näinud peremees haaras suures pahameeles esimese asja, mis kätte juhtus - pudrunuia ja tormas õue koerale appi.

"Nui läks neljaks, kui talle pähe valasin, ainul kümne sentimeetri pikkune jupp jäi kätte," rääkis mees. "Seale ei teinud see pauk midagi. Istus korra maha ja kõik, aga ära ei läinud. Ma siis tõin aidast kiiresti vana saksa sõjaväe täägi..."

Sestpeale on mees ja koer tulnud metsast seaga rohkem, kui ühel käel sõrmi. "Pauku metsas teha ei tohi, jahimehi täis...ja sigu kah..."

Kuidas see paljakäsi jaht metsas täpsemalt välja näeb, jätab mees oma teada. Küll aga olevat proovinud ka väiksemale isendile rusikaga lihtsalt pähe virutada - see aga olevat kasutu tegevus, pead on neil loomadel kõvad kui kivid.

"Looduses võidab tugevam. Olen ka näinud selle ära, kuidas oma tugevust tundev kari võtab põllul kõrvuti ja hakkab, pead maas, inimese poole minema, midagi ei karda," räägib mees, kes üritanud põldu arvulises ülekaalus olevate põllusonkijate vastu igat moodi kaitsta.

Nüüd võtab metsast lihtsalt omal viisil matti. Vähemalt liha on laual.


KOMMENTAAR

Egon Niittee, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist:

Metssigu on tõesti piirkonniti liiga palju. Tõenäoliselt kasutab see mees suuremat sorti koeri, kes seapõrsa või nn kesiku kinni võtavad. Ilma koerata on seda väga raske ette kujutada, aga võibolla kusagil sügaval laanes elavad ka sellised mehed.
Ehkki seaduse järgi on jahiuluk peremehetu vara, on sisuliselt siiski jahipiirkonna kasutajate (jahindusklubide) näol olemas jahiulukivarul peremees, kes hoiab ise silma peal, et mõni külamees või linnast tulnud pätikamp nende tagant ei varastaks.

Jahimeeste vihjetele toetudes tegutseb ka keskkonnainspektsioon.
Jahitunnistuseta jahipidamise eest on trahv kuni 18 000 kr ja keskkonnakahju iga sea pealt 6000 kr.