Erinevates klassides ehk töötubades saavad kõik osalejad olenemata oma vanusest arutleda selle üle, mida minevikukülast tulevikku kaasa võtta, millisena näeme külaelu praegu ja kas oskame kasutada olemasolevaid ressursse.

2007. aastal Hurmiorus toimunud esimene Kagu-Eesti külade suvekool keskendus põlvkondade vahelise sidususe temaatikale. Foto Põlvamaa Partnerluskogu arhiivist

„Tänavuse suvekooli ehitasime üles kahe koolipäevana — tulijad jagunevad vastavalt huvidele nelja klassi, kus toimuvad erinevad tunnid. Igas klassis kuulatakse loengut ja häid projektinäiteid ning arutletakse üheskoos. Suvekooli õpetajateks on Raul Rebane, Elina Kivinukk, Katrin Uudeküll, Piret Jeedas, Marek Mekk ja Marika Viks; edukalt rakendatud Leader-projekte tutvustavad projektide eestvedajad ise,“ selgitas Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Mai Kolnes.

„Kagu-Eesti külade suvekoolis osaleb umbes 150 inimest, neist 120 on kolme Kagu-Eesti partnerluskogu piirkonna külade elanikud — külaaktivistid, pereemad ja -isad, lapsed, st kõik, keda külaelu tulevik otseselt puudutab,“ sõnas Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

„Hea meel on näha, et paljud tulijad võtavad kaasa ka lapsed, sest peame oluliseks väärtustada maaelu ja -keskkonda ning tunda hoolt maaelu tuleviku pärast juba varasest lapsepõlvest saadik.“ Suvekoolis saavad lapsed oma klassis olulistel teemadel kaasa rääkida, väljendada oma arvamust meisterdamise kaudu ning osaleda näitemängus.

Suvekooli eesmärk on toetada heade ideede levikut, uute teadmiste omandamist ning kogemuste vahetamist Kagu-Eesti külade arengu nimel.

Kagu-Eesti külade suvekool on kolme Kagu-Eesti Leader-tegevusgrupi poolt algatatud ettevõtmine, mis toimub teist korda. Esimene külade suvekool leidis aset 2007. aastal Põlvamaal Hurmi külas, kus ürituse peateemaks oli põlvkondade vaheline sidusus.