Maapäevalistele oma kott-padi

“Mul enesel on näiteks väga raske üle 30 minuti puupingi peal istuda, hakkan nihelema nagu koolipoiss,” räägib ta. “Aga sellist patja on hea istumise alla või selja taha sokutada.”

Kott on infot täis

Külade parlamendi ehk Maapäeva osavõtjatele on ikka jagatud infomaterjale koos kotiga. Seekordne kott on ühtaegu ka padi, mida saab rihma abil mõnusalt õlal kanda.

Seest on kott täidetud käsitsi kraasitud lambavillaga, mil ka soojendav ja tervendav toime.

“Just sellist kingitust me teha tahtsimegi, et oleks mõnus ja soe, meeldiv ja kasulik ning mis Maapäeva Tartumaal veel hiljemgi meenutaks,” põhjendab kott-padja mõtte autor, kes ka ise aastaid on külaliikumisega seotud olnud ja Vorbusel külavanemana toimetanud.

Lambavill on Kivisäki talu lammastelt. 10–15 lamba villaga polnud talul mitu aastat midagi peale hakata, seisis lihtsalt kottides. Nüüd läheb see pestuna ning kraasituna kasutusse.

See, mis padjad pilkupüüdvaks ja ainulaadseks teeb, on kaunistatud esikülg, mis pea kõigil patjadel isesugune.

Terje Odeni vanaemad olid mõlemad suured käsitöötegijad – nagu selle põlvkonna esiemad seda enamasti kõik olid.

Nüüdseks on nende loodu tihtipeale tarvitamisest ära kulunud või koid ja hiired kusagile augu sisse närinud, mistõttu need ei leia enam kasutust. On vaid aja küsimus, mil esemed ära visatakse.

“Ent augu kõrval või lina äärtes leidub tihti kas või mõni ribagi mustrit või heegeldust, mis vääriks kasutamist, selliseid siit-sealt pärit lõikusid olengi patjade esikülgedele motiivideks sättinud ja peale õmmelnud,” selgitab naine.

Lisaks oma kodust leitule on patjade kaunistamisel ära kasutatud ka kõik sõprade toodud ning kasutatud riiete kauplustes leiduvad käsitööesemed.

Tagatipuks on ta alusmaterjalina tarvitanud palju muid sobilikke riidetükke, mis aegade jooksul mõnes kangakirstus või tootmisjääkide kastis kannatlikult oma aega on oodanud.

Nii on Maapäeva kott-padjaks saades seisma jäänud käsitööle ja muule kasutuks muutunud riidekraamile uus elu ja hingamine antud.

Kott-padja juures on Terje Odeni meelest väga kujundlikult edasi kantud Kodukant Tartumaa põhiväärtused ning sõnum maapäevalistele.

“Mäleta, hoia alles, väärtusta ja anna edasi kõik see, mis on olnud hea, kasulik ja armastusega loodud.”

400 rõõmupatja

Ühtekokku tuli vanaemalt käsitööpisiku saanud Odenil kott-patju teha 400. Sedavõrd suure koguse tegemiseks kulutas ta mitme kuu vabad hetked. Aga tegemata ei jäänud ka põhitöö, erialalt on ta aednik-haljastaja.

Kuna villa käsitsi kraasimine oli väga aeganõudev, tulid mitmel pühapäeval selleks appi talgulised Tartumaa Kodukandist ning sõbrad-tuttavad.

Õmblustööks on Odenil oma kodus ateljee. See sai valmis aasta tagasi ja selleks andis PRIA toetust maaelu mitmekesistamise meetmest 3.3.

“Haljastaja töö pole aastaringne, nii saan ülejäänud ajalgi tööd ja leiba,” ütleb Oden.

Ka Maapäeva korraldajate esindusriietus – linased tikitud kleidid, vestid ja tuunikad – on valminud tema ateljees.