Üllatav avastus: oleme pärit Hiinast

Praegu Tartus elav 27aastane Gao avastas Rootsis eesti keelt õppides läänemeresoome ja hiina keelte seoseid, sarnasusi tüvisõnades ja grammatikas ning pühenduski nende seoste uurimisele.

Neile uuringutele tuginedes oletabki ta, et kunagi võis praeguses Hiinas elada ühine läänemeresoome-hiina rahvas, kes kandis nii ühiseid geene kui ka kõneles ühist algkeelt.

Keel tuli meestega kaasa

Oletusele tõestust otsides on Gao kõrvutanud oma uuringut geneetikute töödega ja leidnud, et hiinlastel ja suuremal osal uurali rahvastest on tõesti ühe teatud isaliini (N-M231) suhtes ühine pikk ajalugu.

“See meie ühine ajalugu lõppes kümme kuni seitse tuhat aastat tagasi uuskiviajal,” märgib Gao. Seejärel liikus osa rahvast pika aja jooksul loode ja lääne suunas, kuni viimaks jõudis Läänemere äärde. Teele maha jäänutest kujunesid ülejäänud uurali rahvad.

Gao sõnul põlvnevad läänemeresoomlased Kaug-Idast pärit meestest ja Euroopa alade naistest. Idapoolsetel uurali rahvastel, näiteks samojeetidel, on nüüdki hiinlastega sarnased näojooned.

“Keel tuli meestega kaasa ja jäi, aga see, et välimuselt oleme nii erinevad, on pärit naisliinist, läänemeresoomlastel on emaliinid ühised teiste eurooplastega,” selgitab Gao ja lisab, et see on juba geneetikute pärusmaa.

Eestist kuulis Gao Jingyi esimest korda sel ajal, kui me hakkasime vabaks saama. Siis räägiti ja kirjutati Hiinas üsna sageli Eestist. Pärast seda on Eestist taas väga harva juttu olnud, mistõttu meist teatakse vähe. Enamik hiinlasi ei tea sedagi, kus Eesti asub.

Gaod on aga lapsepõlvest saati saatnud suur keeltehuvi. Ta ei tea, kui paljusid keeli ta õppinud on. Aga vähemalt Tartu ülikoolis on ta Eestis oldud ajal õppinud ametlikult tosinat keelt.

Eestisse tuli Gao esimest korda 2003. aasta sügisel laevaga Stockholmist ja alustas oma elu Tartus.

Gao rõhutab, et on pigem etümoloog, kes uurib kirjakeele ja murdesõnade päritolu ning allikaid teiste keeltega võrreldes. “Tõsine etümoloog peab ise oskama keeli, mida uurib. Näiteks taani keeleteadlane Rasmus Rask oskas lõpuks 25 keelt.”

Sõnatüvede sarnasus üllatas

Oma kolmandat teadusraamatut kirjutav Gao on leidnud, et paljude läänemeresoome keelte, sealhulgas eesti tüved, on hiina keeles tavaliselt olemas.

“Ligi 90% üldläänemeresoome tüvesid on üldhiina keeles olemas. Et see nii on, üllatas mindki,” märgib ta. “Sellest osa on meie keelte ühised vanad germaani laenud, kuid suurem osa tüvesid on just läänemeresoome ja hiina keeltel ühised, sellest väike osa ka teiste uurali keeltega.”

Samas peab Gao vajalikuks märkida, et ilma piisavate teadmisteta neid sarnasusi ei mõista. Selleks on vaja sügavamaid teadmisi hiina keele sõnade ja kirjamärkide loogikast ning ajaloost.

Hiina keel on tegelikult üks keelkond, nagu seda on ka läänemeresoome keelkond, kuhu kuuluvad eesti ja soome keeled. Kuid erinevused Hiina eri murrete vahel on suuremad kui eesti ja soome keele vahel.

Hiina murrete omavahelised erinevused on pigem häälduses ja sõnavaras, suurim sarnasus on etümoloogias. Lahtiseletatuna tähendab see, et kui tüvisõna on omanud hiina kirjamärki hiljemalt keskajal, siis selle tüvisõna vasted on olemas igas Hiina murdes, kuigi need vasted võivad olla juba natuke erinevates tähendustes sõnavara mõttes. Näiteks tüvi ‘jooks(ma)’ on Põhja-Hiinas ‘jalutama’, kuid Lõuna-Hiinas ‘jooksma’ tähenduses.

“Tavainimene käsitleb hiina keelt eelkõige oma murdes, hiina keeleteadlane aga üldiselt mitmetes murretes ja vanakirjakeeltes, kuigi me ei pruugi oma teostes kõiki neid vasteid välja kirjutada peale hiina kirjamärgi,” arutleb Gao.

Skandinaavia kaudu Eestisse

Gao ongi oma läänemeresoome-hiina võrdlustes alati lähtunud neist üldhiina tüvisõnadest, mis on olemas igas Hiina murdes. Hiina kirjamärk on mingil määral just hiina algkeel, sest selles on suurem osa jäänud muutumatuks rohkem kui 2000 aastat.

Oma noorusele vaatamata on Gao jõudnud avaldada juba kaks teadusraamatut – ühe inglise, teise hiina keeles, lisaks artikleid. Need on leidnud positiivset vastukaja keeleteaduslikes ajakirjades Tallinnas ja Pekingis.

Mullu esines Gao oma uurimusest ettekannetega keeleteaduslikel konverentsidel, suvel Hiinas ja sügisel Eestis. Viimasest saab lähemalt eesti keeles lugeda Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi kodulehel.

Gao räägib, et enne läänemeresoome-hiina uurimiseni jõudmist oli tal hiina-germaani keelte võrdluse kogemus. Varem skandinaavia keeli ise õppides avastas ta, et hiina ja nendes keeltes on ühised etümoloogilised üksused.

“Mõtlesin, et olen esimene, kes selle avastas, seega tasub elu pühendada täielikult hiina-germaani seoste uurimisele,” räägib Gao, lisades, et neist seostest ei olnud keeleteaduse õpikutes, entsüklopeediates ega suurema levikuga keeleajakirjades juttu.

Sügisel 2001 sõitis Gao Kopenhaagenisse, seejärel elas eri kohtades Skandinaavias, et nende keeltega harjuda ja oma uurimust arendada.

Mõni aeg hiljem sai ta teada, et hiina-germaani/indoeuroopa ühine etümoloogia oli juba avastatud, kuid polnud veel levinud. Selleni olid jõudnud näiteks Saksamaa Frankfurdi ülikooli sinoloogia professor Tsung-Tung Chang (1931–2000) ja Edela-Hiina ühes ülikoolis töötav hiina keeleteaduse professor Zhou Jixu (sünd 1957).

“Ühtpidi kinnitas see mu eneseusaldust sel uurimisalal, teisalt olin pettunud, et ma esimene polnud,” tunnistab Gao, lisades, et sellele vaatamata jätkab ta ka nende keelte alaseid uurimustöid.

Hiina-germaani võrdluse kogemus aitas tal metoodikat kinnitada ja etümoloogia käsitlemist kiirendada. Tänu sellele – sattudes soome keele järel ka eesti keelt ise õppima – avastaski ta enda sõnul kergesti läänemeresoome ja hiina keelte seose. Selgeks teinud, et seekord on ta oma avastusega sel uurimisalal kindlasti esimene, pühenduski ta sellele.

Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor, filosoofiadoktor

Gao seisukohad on uudsed ja harjumatud. Nii on kõigega, mis lõhub seniseid arusaamu või püüab neid ümber lükata.

Tean Gaod ajast, kui tal ilmus 2005. aastal raamat läänemeresoome ja hiina-tiibeti keelte võrdlusest Swadeshi 100 sõna põhjal, millest paistis teatud sarnasust mõlema rühma vahel. Selle järel hakkas ta süvitsi võrdlema palju suuremat hulka sõnu, mille tulemusena on välja pakkunud teatud häälikute vastavusi.

Varem hiina ja eesti keelt niimoodi võrreldud ei ole. Lisaks sellele vaatab ta täiesti uue nurga alt võimalikke kontakte kogu selle ala kohta, mis jääb Läänemere ja Idamere, Kollase mere vahele.

Tavapäraselt neid keelkondi, mis jäävad geograafiliselt üksteisest väga kaugele, ei võrrelda. Et küllap ka kontakte pole. Aga tegelikult on kontaktid ajalooliselt täiesti võimalikud.
Me ei kujuta sedagi ette, et meil on hästi palju iraani laen­sõnu. Kunagi oli aeg, kus ühel pool Lõuna-Venemaa steppi olid iraanlased ja teisel pool meie, läänemeresoome rahvad. Siis polnud neil aladel venelasi ja teisi slaavlasi ollagi.

Nii on ka Tiibeti rahvaste kontaktid soomeugrilastega täiesti võimalikud. Rahvad rändavad, paiknevad ümber.

Kindlasti on Gao töös tulemusi, mis jäävad püsima. Kuid keeleteaduses pole asju, mille üle ei vaielda. Kõike püütakse ümber lükata. Pole isegi kokkulepet, mitu läänemeresoome keelt on – ühtede arvates 5, teiste arvates 7, aga eristatakse ka 11 läänemeresoome keelt.

Gao on noor mees, usun, et ta jõuab veel paljude huvitavate tulemusteni ning tal õnnestub oma vaateid tõestada ja levitada.

Märt Läänemets, Tartu ülikooli sinoloogia teadur, filosoofiadoktor

Ma ei ole küll keeleteadlane, olen sinoloog ning tegelen Hiina ajaloo ja kultuuri, religiooni ja filosoofia uurimisega. Aga hiina keelt hakkasin õppima rohkem kui 25 aastat tagasi ja nüüdseks olen ka üht-teist sellest keelest tõlkinud.

Gao hüpotees soome-ugri keelte ja hiina algkeele võimalikust sugulusest on muljetavaldav. Ta uurib sõnatüvesid ehk põhiosasid ja näitab oma süvaajaloolises analüüsis, et neis keeltes on tõesti hulk tüvesid, millel on väga sarnane foneetiline ülesehitus ja mis ei saa olla juhuslik.

Enne Gao avastust pole keegi seda teaduslikult uurinud, ta on teerajaja sel alal. Minu teada ei oska ka ükski Eesti keeleteadlane nii palju hiina keelt, et olla pädev seda hüpoteesi tõsiselt arutama. Gao metoodika on teaduslikult läbi proovitud teiste keelte samalaadsete võrdluste alal.

Gao tööde teaduslik tähtsus seisnebki eelkõige selles, et avardab soome-ugri võrdleva keeleteaduse perspektiive. Kui ta mõne aasta eest paljude meie keeleteadlaste arvates oma n-ö pööraste ideedega välja tuli, ei tahetud seda kuidagi uskuda. Aga oma visaduse ja tõestustega järgmistes töödes on ta nüüdseks ka vanemaid keelekorüfeesid pannud natuke teistmoodi mõtlema ja kaasa arutlema.