|
Järvamaa Muuseumi direktori kohust täitev Valev Väljaots kinnitab, et neil on oluline roll Järvamaa identiteedi säilitamisel ja uurimisel. Mullu külastas muuseumi üle 4000 inimese. Taamal kujuna muuseumi asutaja, omaaegne linnapea ja magister Oskar B
Kultuuriminister Rein Lang tembutab taas.
“Paraku on Eestis muuseume, mis jäävad inimestele ebaatraktiivseks, sest kui kaua sa ikka ühte ja sama loomatopist eri piirkondades vaatamas käid,” teatas ta 14. mail Riigikogu kõnetoolist.
Langi hoog jätkus.
“Tagajärg on see, et mõni muuseum on inimtühi, nad on eelarveraskustes ja vaatavad äraootavalt kultuuriministeeriumi poole, et ministeerium kuskilt rahapaja leiaks.”
Kestev topisejutt
Mõistagi ei pidanud Lang oma kriitikaga silmas Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi, Eesti kõige topisterohkemat asutust.
Lang rääkis hoopis riigile kuuluvatest maakonnamuuseumidest, mida riik proovib nüüd sokutada omavalitsuste õlule või kujundada ümber sihtasutusteks.
“See topisejutt on sünonüüm, mis on käibinud juba väga pikka aega,” selgitab ministri kujundit ministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn.
Pärna väitel on sellega peetud silmas mõne Eesti muuseumi ekspositsioonide ühetaolisust. “Nii mõnestki muuseumist leiame veel tänagi killukese kohalikust loodusest, vanast rehemajast, meie väärikast muinasajast ja vabadusvõitlusest,” kirjeldas ta.
Sellise temaatilise ühetaolisuse asemel soovitab ministeerium otsida ja leida teemasid, mis oleksid originaalsed ja muuseumi kodumaakonnale ainuomased.
“Eesti loodus on suhteliselt ühtne. Ei ole olemas Valga-spetsiifilist jänest ja Järvamaa-spetsiifilist jänest,” kritiseerib topiseid ka kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa. “Samas muid eripärasid on neis maakondades küll.”
Külastaja, kes astub sisse Paide südalinnas asuvasse Järvamaa Muuseumi, leiab end esimese asjana vastamisi vitriini paigutatud ... loomatopistega. Kas ministril on tõepoolest õigus?
“Lapsed, kes meile tulevad, on kangesti huvitatud meie karutopisest, nad küsivad alati seda näha ja soovivad tulla seda uuesti vaatama,” muigab muuseumi direktori kohusetäitja Valev Väljaots.
Seega täidab topis maakonnamuuseumis just seda eesmärki, mida Tallinna ministeeriumis nii tähtsaks peetakse: ta meelitab külastajaid ligi, pakub neile põnevust ja elevust.
Mida siis õigeks pidada? Või on maakonnamuuseume topistekogujateks tembeldades õnnestunud minister Langil taas kord alluvaid solvata ning ühtlasi esitleda oma asjatundmatust.
Riik ootab ecolikku sära
Vestlusest Pärna ja Reismaaga selgub, et riik on sattunud suurde vaimustusse Virumaa Muuseumide, KUMU, Eesti Vabaõhumuuseumi ja vastavatud Lennusadama edukusest külastajate ligimeelitamisel.
Nüüd soovitakse, et seda eeskuju järgiksid teisedki.“Kogu Euroopas käib arutelu, milline peaks olema XXI sajandi muuseum. Tuntav on väga suur pööre kasutaja suunas, külastaja suunas,” räägib Pärn.
Muuseumid ongi tema hinnangul kahtlemata meelelahutusasutused. “Meile ju meeldib meelelahutus, mis pakub teadmiste sära. Kus on oma põnevusmoment,” kõneleb Pärn innustudes. “Me loeme suure õhinaga Umberto Ecot, kes on ülikooliprofessor ja valdab keskaja ajalugu perfektselt, kuid oskab samas seda ka väga elavalt ja õigesti esitada. Midagi taolist loodetakse visuaalsel kujul näha ka muuseumides.”
Statistikaameti andmetel külastas mullu Eesti muuseume 2,7 miljonit inimest, mis on väga hea tulemus. Seda on tervelt 30% rohkem kui eelnenud viiel aastal keskmiselt.
Ehkki külastatavuse hüpe oli osaliselt põhjustatud Tallinna kultuuripealinna staatusest, ei pea statistikaamet võimatuks kolme miljoni külastaja saavutamist juba lähiaastail.
Juba praegu on Eesti aga muuseumikülastuste arvu poolest 100 000 elaniku kohta Euroopa kolmas maa Norra ja Rootsi järel (muuseumide ja elanike suhtarvu poolest oleme lausa esikohal).
Kultuuriministeeriumi meelest sellest aga ei piisa.
“Paljudes piirkondades soovime suuremat külastatavust,” ütleb Pärn. “Väga hea muuseumide külastatavuse numbri “toovad koju” pooled muuseumid. Teise poole osas oleme valmis suuremaks külastajate arvuks, kui see praegu on. See pole kriitika, vaid väljakutse.”
Väljakutse kõige üldisemas sõnastuses on põhimõte, et kõik Eesti muuseumid oleksid külastajate huvi keskpunktis.
“Kui meil ei õnnestu oma sõnumit laialt levitada, peame maha istuma ja mõtlema, kuidas edasi minna,” hindab Pärn. “Osa muuseume on selle “keele” juba leidnud, kas või Virumaa Muuseum või kunstimuuseum.”
Inventuur juba tuleb
Viiele riiklikule maakonnamuuseumile on kultuuriministeerium juba teinud korralduse viia läbi põhjalik inventuur, et valmistada ette nende omandivormi muutmist.
Tartumaa Muuseumist peaks saama Elva linnale kuuluv linnamuuseum, Iisaku Muuseum peaks minema vallale.
Mahtra Talurahvamuuseumist, Järvamaa ja Läänemaa muuseumidest kujundatakse sihtasutused. Seejuures ühendataks Järvamaa Muuseum organisatsiooniliselt Wittensteini Ajakeskusega, mis tegutseb Paidesse nõukogude ajal ehitatud pseudoajaloolises vallitornis. Läänemaa Muuseum ühendataks aga teiste Haapsalus asuvate muuseumidega.
“See võimaldaks paremini ära kasutada professionaalset tööjõudu,” arvab Pärn. “Näiteks Haapsalu muuseumitöötajad saaksid võimaluse tegelda väga erinevate küsimustega: töötada linnuses, raudteemuuseumis, tegelda Ilon Wiklandi loominguga.”
Asekantsleri sõnul pole eesmärgiks koondamine, kuigi “teatud abitegevuste alal” võib tulla ka koosseisude vähenemist.
Tartumaa Muuseumi direktori kohusetäitja Kadri Kivari sai ministeeriumi plaanidest teada Elva linnavalitsuse kaudu.
“Ei räägitud kõigi osapooltega, ministriga ei ole mul siiani õnnestunud kohtuda,” nendib Kivari. “Keegi pole selgitanud, miks just need viis muuseumi lähevad ümberkorraldamisele.”
Kui Tartumaa Muuseum muutub Elva Muuseumiks, lõpeb kogu Tartumaad hõlmava tänapäevaainese kogumine, sest ühele väikelinnamuuseumile ei saa sellist ülesannet panna.
Ka Järvamaa Muuseumi juht Valev Väljaots rõhutab, et muuseumi eesmärk ei ole ainult mineviku taasesitamine, vaid ka oleviku talletamine.
“Muuseum töötab tänapäevaga,” sõnab ta. “Külastuskeskused mitte. Nad ei pea koguma ega säilitama originaalesemeid ega neid kirjeldama. Tahame ju, et lood ka tänasest päevast kestaksid põlvest põlve.”
Kui end muuseumi tiitliga ehtiv meelelahutuslik külastuskeskus võib lubada butafoorseid “keskaegseid” ehitisi ja Indias valmistatud “iidseid” eksponaate, siis tõsine muuseum mitte.
“Ja õnneks leidub endiselt inimesi, kes soovivad uurida just ehtsaid esemeid ja nende lugusid,” on Väljaots veendunud.
Ta soovib, et muuseumi saatuse otsustamisel küsitaks ka omavalitsuste seisukohta.
Suuremat kaasamist ja laiapõhjalisemat arutelu nõuavad ministeeriumilt oma märgukirjas üheteistkümne maakonnamuuseumi juhid.
Nad leiavad, et enne tegutsemist peaks mõtlema, millist kahju võivad tekitada tormakad sammud Eesti kultuuripärandile.
MINEVIKU KILLUD
Riiklikud muuseumid (sulgudes filiaalid)
- Eesti Ajaloomuuseum (Eesti Filmimuuseum, Maarjamäe loss, Suurgildi hoone)
- Eesti Arhitektuurimuuseum
- Eesti Kunstimuuseum (Adamson-Ericu Muuseum, KUMU
kunstimuuseum, Kadrioru Kunstimuuseum, Mikkeli Muuseum, Niguliste Muuseum)
- Eesti Meremuuseum (Miinimuuseum, muuseumilaevad
ja Lennusadam, Paks Margareeta)
- Eesti Rahva Muuseum (Näitusemaja, Raadi, Heimtali Muuseum, Postimuuseum)
- Eesti Spordimuuseum (Otepää Talispordimuuseum)
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (Särevi teatrituba)
- Eesti Tervishoiu Muuseum
- Eesti Vabaõhumuuseum
- Eesti Loodusmuuseum
- Eesti Põllumajandusmuuseum
- Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
- Rannarootsi Muuseum (Ruhnu Muuseum)
- Tartu Kunstimuuseum (Viltune maja – näitusemaja Raekoja platsil)
- Harjumaa Muuseum (Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum)
- Hiiumaa Muuseum (Pikk Maja, Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli Talumuuseum, Rudolf Tobiase Majamuuseum)
- Iisaku Muuseum
- Järvamaa Muuseum
- F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum (Mõniste Muuseum, Võrumaa Muuseum)
- Läänemaa Muuseum (Ants Laikmaa Majamuuseum, Iloni Imedemaa, Sidemuuseum, Vana raekoda)
- Mahtra Talurahvamuuseum (Eeru kõrts)
- Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
- Põlva Talurahvamuuseum
- Pärnu Muuseum (Lydia Koidula memoriaalmuuseum)
- Saaremaa Muuseum (Aavikute Majamuuseum, Mihkli Talumuuseum, Kuressaare linnus)
- Tartumaa Muuseum
- Valga Muuseum
- Viljandi Muuseum (Mart Saare Majamuuseum)
- Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum
- C. R. Jakobsoni Talumuuseum
- Eesti Piimandusmuuseum
- Eesti Siseturvalisuse Muuseum (endine Eesti Tuletõrjemuuseum)
- Eesti Maanteemuuseum
- Eesti Panga Muuseum
Riigi osalemisel asutatud sihtasutused
- SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
- SA Virumaa Muuseumid
Kultuuriministeeriumi osalisel toetusel töötavad munitsipaalmuuseumid
- Liivi Muuseum (sh Tubina Muuseum Alatskivi lossis)
- Kihnu Muuseum
- Muhu Muuseum
- Seto Talumuuseum (sh Saatse Seto Muuseum)
- Obinitsa Seto Muuseumitarõ
Kultuuriministeeriumi osalisel toetusel töötavad eramuuseumid
- Kistler-Ritso Eesti SA (Okupatsioonide Muuseum)
- Eesti Vanatehnika Muuseum SA
- Vene Muuseum MTÜ
Allikas: kultuuriministeerium
