Sõru Jazz – festival tühikargamiseta

Hiiumaa on üks sõbralik lähistroopiline saar, mis asub Eesti vetes, suurest maast läänes. Seal kasvavad viinamari ja rukola, hall pähkel ja endeemilised mustad oravad. (Jah, päriselt ka!)

Aga lisaks kõigele kasvab ja õitseb seal ka džäss. Guido Kanguri eestvedamisel toimus möödunud nädalavahetusel Sõru sadamas juba viiendat aastat sümpaatne mikrofestival Sõru Jazz.

Džäss on nähtus, mis läheb juurviljadel pikalt üle pealsete. Seetõttu, vaatamata suurele rahvahulgale, puuduvad üritusel sellised tavalised tegurid nagu trügimine, mölin ja tühikargamine. Inimesed, kelle ajumaht jääb alla keskmise mälupulga, taipavad ise sealt eemale hoida. Saab tulla nii laste kui kassi või koeraga. Siiralt, väga värskendav!

Sõru paadikuuris (ei, see ei ole mingi sara, see on päris suur ehitis) sai kuulata maailmamuusikal kelgutavat löök-riisturit Brian Melvinit, hoogsat ning ruumilist Aimla ja Tafenau kvintetti, Weekend Guitar triot, Lennat ja Märt Avandit, paljusid teisi häid inimesi ja kollektiive. Kahe õhtu hilisemad esinejad kostsid hästi ära (aga mitte liiga kõvasti) ka purjepaati, kui tütrekesele õhtujuttu ette luuletasin.

Sõru ongi selline nunnu sadamaküla. Seal saab parkida nii auto, purjeka kui jalgrattaga. Ruumi on kadakatele ja telkidele, merest saab püüda tuulehaugi ning sadamabasseinist tundmatuks jääda soovivat prügikala. City keskel asuvad muuseum ja kõrts. Viimases pakutakse suitsutatud siga ja kala, isegi naeratatakse.

Tiirud ja kormoranid, Agan, Jõgi, Tubli, Sibul. Tiidu ehitatud kalapaadid, saksofon, klahvka, Blumberg, Tark. Noor laine ja juba vana läänetuul, Akulin, Hasa, Rull ja Kass. Tunne, et oledki kohal ja kohal on kõik. Natuke nagu budistlik, et mitte öelda paganlik, maa- ja metsausklik.

Soovitan sündmust kõigile, kes džässi kui nähtust otseselt ei pelga. “Sõbralik” on vast tabavaim märksõna. Ja mis võiks olla uhkem, kui puhkpilliorkestri saatel sadamasse sisse purjetada. Jah, just nimelt purjetada (groot all, fokk pooles vinnas), et inimesi mootorimürinaga mitte tüüdata. Aga samas saab Sõrru ka autoga, kuuldavasti isegi bussiga. Jalgrattaga ja jalgsi kindlasti. Üle mere toob sellisel juhul praam.