Soomlased on löönud uue trumbi lauale

Kevadel saab disainipealinna peamiseks kohtumispaigaks Helsingi kesklinna, Soome Arhitektuurimuuseumi ja Disainimuuseumi vahele kerkiv puidust paviljon. Seal hakatakse korraldama töötubasid, kinoetendusi, disainivanakraami turge ja kontserte – enamik üritusi on tasuta.

Aga toimuvad ka seminarid, galaõhtud, samuti hakkab Helsingi end tutvustama disainipealinnana ka mujal maailmas. WDC Helsinki 2012 organisatsiooni eelarve on 16 mln eurot. Kogu programmi maksumus on enam kui 50 mln eurot. Disainipealinna programmide elluviimiseks on kaasatud ka Espoo, Vantaa, Lahti ja Kauniainen.

Lihtsalt parem linn

“Kõik meie ümber on disain,” ütleb maailma disainipealinna Helsingi 2012 kultuurijuht Pekka Timonen. Ta selgitab, et eesmärgiks on lihtsalt parem linn oma kõikvõimalikes vormides – inimesi püütakse eri projektide ja ürituste abil inspireerida kaasa mõtlema, kuidas kodulinna paremaks muuta.

Ka väidab Timonen, et vähemalt 25% Helsingi töökohtadest ongi seotud disainialadega. Esile saab disainerite tööna tuua näiteks erilise kujuga toolid kohvikutes, tänavatele avanevad ülalt klaasist, alt metallist uksed, mida toestavad omalaadsete sepistena trepikäsipuud, aga ka Kalasadama ladude piirkonda suurtes kottides kasvama pandud maitsetaimed.

Kunstnike fantaasial on lastud vohada nii kaubahallides, muuseumides, postimajades kui lasteaedaes.

“Soomes on disain juba üks osa soomlaste identiteedist, see on üks valdkond, mis meil on õnnestunud ja õnnestub üha paremini,” rõhutab Pekka Timonen. Ta lisab, et disainist on saanud suur globaalne nähtus. “Juba märgistatakse Aasias tooteid mitte “Made in China”, vaid “Created in China” – need asjad on loodud, on disainitud,” rõhutab Timonen. “Disain on ala, mis lisaks esteetilisele naudingule toob ka kasumit. See on investeering, mitte kulu. Tulemiks on parem linn, parem elukeskkond, uued ideed, mis teostuvad meie ümber.”

Tavainimesele kangastub Soome disainist mõeldes maailmakuulus arhitekt ja disainer Alvar Aalto, kes tõi Põhjamaade disaini maailmakaardile.

Et vaene riik jõuaks väheste ressurssidega parematele tulemustele kui jõukamates riikides, tõi Alvar Aalto 1930. aastatel Euroopasse paindmööbli, nurgelised puidust toolijalad. Meie tunneme ehk kõige paremini ümmargust kolme jalaga taburetti L, mis on Aalto loodud.

Näiteks mõtles ta välja ka kasevineerist tugitooli, kus peaosas on avad, et õhk läbi käiks ja kukal ei higistaks. Aaltole tõi kuulsust ka vabavormiline klaas, tema ideede järgi kujundatud vaasid ja muud klaasvormid on Iittala kaubamärgi all maailmakuulsad – nende huvitav vorm mõjub siiani.

Mugavus üle kõige

“Disaini põhimõte ongi selles, kuidas asjad toimivad, mitte kui palju nad maksavad,“ selgitab Pekka Timonen. Ta tõstab lauale Iittala värvilised teeklaasid, ülistades nende kuju, ilu, mugavust ja praktilisust. Üheks Soome tippdisaini näiteks on ka üha uuenevad Nokia telefonid uute funktsioonidega.

Disainiprogrammi on kaasatud ka Helsingi ja Aalto ülikoolid ning Lahti Disainiinstituut. Aalto ülikooli mõttetubades genereerivad juba praegu eri rahvusest tudengid ideid põhimõttel, et seal, kus teadus ja kunst kohtuvad, sünnivad uued tehnoloogiad.

Võtame või meie robotlautades lüpsvad uhked robotid – need kõik on disainitud, sest tänapäeva tehnoloogia areneb kunstiga käsikäes. Või võrrelgem omaaegseid Vene traktoreid moodsa disainitud tehnoloogiaga põldudel.

Huvipakkuv on ka see, et disainipealinna kontseptsiooni kuulub ka toidustrateegia arendamine. Nii püüdlevad paljud Soome restoranid selle poole, et olla osake disainikultuurist – seda toiduvalmistamises, toidukomponentide segamises ja serveerimisoskuses. Disainiketti on ühinenud ka paljud Helsingi hotellid, pakkudes üllatusi sisekujundusest teeninduseni välja.

Meie Eestis otsime ikka veel oma Nokiat, aga soomlased on juba uue trumbi lauale löönud disainiga.

Miks valitakse disainipealinna?

World Design Capital on nimetus, mis antakse iga kahe aasta tagant ühele linnale, mis paistab maailmas silma eriti lugupidava suhtumise poolest disaini ning kus disaini kasutatakse sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu ressursina.
Nimetuse andmise õigus on tööstusdisaini maailmaföderat­sioonil ICSID (International Council of Societies of Industrial).
Helsingi on järjekorras kolmas disainipealinn Itaalia Torino (2008) ja Lõuna-Korea Souli (2010) järel. 

Allikas: ICSID