Möödus kaheksa aastat ning naine lendas taas Eestisse — sedapuhku Tartu Maailmafilmi festivalile, et näidata oma kõrbelugu “Ässhäk — Sahara jutustused”. Selle lõpuüritusel kogunesid asjaosalised Lodjakotta, et tähistaeva all regilaule laulda.

Sarnased saatused

Nendest põgusatest visiitidest piisas, et sakslanna Eestisse, siinsesse rahvapärimusse ja
-kultuuri sõna otseses mõttes ära armus.

Kodus helilooja Veljo Tormise regilauludel põhinevat muusikat kuulates tundis ta, et tahaks nende fenomeni sügavuti uurida ja sellest aru saada. Nii see algas.

“Regilaulud kõlavad kaunilt ja on oma pika ajaloo tõttu väga tähendusrikkad,” põhjendab Ulrike Koch, miks ta regilaulust vaimustusse sattus. “Nad annavad edasi hoolimist ja armastust inimeste ning looduse suhtes.”

Kochi meelest pole selles midagi imelikku, et üks võõramaalane meie pärimuskultuuri filmilindile jäädvustada tahab, ning ta leiab, et teoksil oleval filmil on tema varasemate teostega nii mõndagi ühist.

“Paljud rahvad peavad tänapäeval elama rasketes tingimustes ja võitlema oma identiteedi eest — näiteks tiibetlased, kellest olen samuti filmi teinud,” kostab Ulrike Koch.

“Tõsiasi, et eestlased on oma vabaduse tagasi saanud, on hea näide kultuurilise identiteedi, oma juurte ning loomuliku looduskeskkonna eest vastutamise tähtsusest,” lisab ta.

Tema film “Regilaul” valmib kahasse Eesti filmistuudioga OÜ Rühm Pluss Null ning Eesti-poolne produtsent Erik Norkroos leiab, et välismaalasest režissööri n-ö kõrvaltvaataja pilk võib filmile igati kasuks tulla. “Eesti inimene ei pane enda ümber toimuvaid sündmusi ja nähtusi sageli tähele või ei oska ta neid siis objektiivselt hinnata,” nendib Eesti-poolne produtsent Erik Norkroos. “Oleme selleks ümbritsevaga tihti liiga emotsionaal-selt seotud.

Film peab aga olema üldmõistetav — seetõttu on kõrvaltvaatajal sageli palju lihtsam näha tervikpilti ning eristada läbi selle detaile ja varjundeid.”

Selleks et Norkroos Ulrike Kochiga koostöö osas käed söandaks lüüa, piisas tal sakslanna filmi “Ässhäk” nägemisest, mis jutustab poeetilises ja tundlikus võtmes loo kõrbesse kodu rajanud tuareegidest.

Poeetilised filmilood

“Ulrikese puhul võlus mind eelkõige tema ülim põhjalikkus ning oskus omandatud teadmisi ja kogemusi oma filmides poeetilisse kujundite keelde valada,” lisab Erik Norkroos.

Sakslanna on korduvalt Eestis käinud, et filmi “Regilaul” jaoks ettevalmistusi teha ning juunist augustini saabub ta siia pikemaks võtteperioodiks — intervjueerib inimesi, filmib loodust ning salvestab laule.

Film peaks valmima järgmise aasta kevadeks.