Püstitame turuplatsile prohvetile ausamba!

Esimest korda kuulsin temast 1960ndatel oma emalt Leida Abermannilt, kes maatüdrukuna tuli 1939. aastal Tallinnasse õppima ning isiklikult nägi ja kuulis prohvetit Uuel turul.

Too olevat seal hüüdnud: “Häda tuleb, häda tuleb” ja paljud turulised olid tema peale pahandanud, hüüdes vastu, et mis ta kisab.

Mõni olevat teda lausa kartuliga visanud. Kui siis mõni oli ka küsinud, et kust see häda tulema peaks, olevat mees vastanud, et idast.

Hiljem 1970ndatel, kui liikusin palju vaimsete huvidega inimeste ringkonnas, sain lugeda trükimasinakirjas mitmeleheküljelist Karl Reitsi elulugu. Kahjuks ei mäleta, kes oli selle autor, kuid tean, et sain selle oma nimekaimult Igor Hallaselt.

Loodan, et ta on elu ja tervise juures, pole teda ammu enam näinud.

Ka tuntud poliitiku Tunne Kelamiga on olnud mitmel korral juttu Karl Reitsist.

Minu praeguse loo mõte on aga selles, et avalikult pöörduda ametlike organisatsioonide, asutuste, kultuuriministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja linnapea poole.

Mu eesmärgiks on püstitada prohvet Karl Reitsile ausammas!

Uuele turule, teatri Estonia juures olevale haljasalale, kus ta kõige sagedamini oma Jumalast saadud sõnumit edastas.

Kõiksugu sotsialistidele ja revolutsionääridele on ausambaid püstitatud, ent mitte prohvetile, kelle olemasolu on võrratult suurema tähendusega.

Prohvetiks ei õpita ega hakata ise, vaid selleks sünnitakse Jumala valikul, ja siis on võimalik julgus minna rahvale kuulutama, ilma selleta kardetaks muutuda naerualuseks.

Üks õige rahvas mäletab oma prohveteid, rahvas ilma prohvetita on rahvana surnud. See, et eesti rahva seas on ikka olnud prohveteid, on lootusrikkuse tunnuseks. Kui me püstitame prohvet Karl Reitsile ausamba, hakkab Eestimaal hästi minema – nii näitavad tähed.

Tänan südamest raamatu koostajat ja tema abilisi.

Turu prohvet.

Koostanud
Stanislav Sirel.

Rakvere Nelipüha Kogudus, 2012.

96 lk.