Erootilisest tantsust kuni tulnukateni

Et Murdmaa seisab sääl, kus tänapäeva tantsuteatri tipp, on ikka üsna selge olnud, aga Marimaa balletiteatri tantsijatega lavastatud Karl Orffi oratooriumid “Aphrodite triumf” ja “Carmina Burana” suutsid ikka rabada – see on väga füüsiline, kirglik-erootiline, seksuaalne, samas sümbolistlik, loo jutustamise, luuleridade kulgemise kirest lähtuv tants.

Muidugi, Orff ise söödab selle võimsa joone ette – ta kasutab antiiklüürikute ning keskaegsete peiarite-vagabundide luuletekste ja loob säärase tekstikeskse, rokilikult võimsa helimaailma. Võib uskuda, et ta helikeel mõjutas otse 1970ndate suurejoonelist lavarokki.

Kui “Aphrodite triumf” on ülistus armastusele ja mehe-naise ühendusele, kooselule, siis “Carmina Burana” on palju bakhanaalsem – sisaldab joomapidu ja otsest erootikat. Murdmaa markeerib Mari tantsijatega vahepeal ka soome-ugri külapeo lustakat meeleolu, kus plikad ahvatlevad ja poisid praalivad.

Südamest loodan, et Marimaa tantsijatel õnnestub toda tükki Eestis veel mängida – muidugi, etenduse võimsus teeb selle korraldamise suhteliselt keerukaks, kaasatud on mitu koori, ERSO ja ooperisolistid. Ühesõnaga: mõnel korral aastas, ja nimelt ja just ka Birgitta festivali ajal, õnnestub meil ikka mängida, et oleme osake Lääne suurest, traditsioonidega kultuuriilmast.

Kas sel ka praeguses maailmas kohta on ja kui kaua me saame endale lubada millegi suurejoonelise ja tõesti ilusa (ja tõenäoliselt väga kalli) loomist? Eriti kui see pole veel poliitiliselt lõpuni korrektne, über-rahvuslik tellimustöö, vaid pigem kirglik ja keevaline loova vaimu väljendus?

Tänavuse festivali tipphetked on korraldajate sõnul veel ees: 17. ja 18. augustil mängitakse Mozarti ooperit “Don Giovanni” – lavastus on Inglise Garsington Opera ja Birgitta festivali koostöö. Festival on aastaid tahtnud lavale tuua head Euroopa ooperiteatri lavastust ja see on lõpuks õnnestunud.

Dirigendiks Eestis on Eri Klas, nimi- ja kõrvalosades laulavad eestlased Lauri Vasar, Aile Asszonyi ja Ain Anger.

Festivali teiseks oluliseks saavutuseks ongi Euroopas ilma tegevate noorte Eesti lauljate festivalipubliku ette toomine – neid võib Eesti publikul muidu olla keeruline tabadagi.

19. ja 20. augustil näeb lisaks veel show-vokaaltruppi Voca People, kes võluvad lavakoomika ning tuntud popplugude ja eri rahvaste laulude a cappella töötlustega – lisaks on neil oma legend, nad on Maale sattunud tulnukad, kelle kosmoselaev vajab kütuseks lauluenergiat.