Maailma kõige raskem sudoku - parem ära hakka proovimagi!

Üliraskete sudokute moe algatas Soome matemaatik Arto Inkala, kes novembris 2006 koostas maailma kõige raskema sudoku toona. Nimeks pani ta sellele AI Escargot (autori nimetähed + tigu prantsuse keeles), sest etteantud numbrite paigutus sarnaneb teoga.

Mõne sudoku lahendamiseks läheb vaja loogikat, mis inimesele käib üle mõistuse. Enamasti ütleb ta siis endale lohutuseks ja teistele õigustuseks, et see ei olegi lahendatav. Ega selliste sudokute raskuse võrdleminegi ole inimvõimete piirides. Enamiku vastavate arvutiprogrammide andmetel on aga Golden Nugget kindlalt kõige raskemate esirinnas.

Sudoku on Jaapanist pärit loogikaülesanne, kus tavaliselt üheksast 3 x 3 ruudust koosnev ruudustik tuleb täita numbritega 1...9, nii et ükski number ei korduks üheski reas, veerus ega 3 x 3 ruudus. Õieti leiutas sudoku USA arhitekt Howard Garns, ent popiks sai see Jaapanis 1986 ja sealtkaudu ülipopiks üle maailma 2005.

Sudoku eellane on ladina ruut - n-realine ja n-veeruline tabel, mis sisaldab n erinevat arvu nii, et igaüks neist esineb täpselt üks kord igas reas ja täpselt üks kord igas veerus. Ladina ruudu mõiste võttis kasutusele Leonhard Euler (1707-1783) - üks kõigi aegade kuulsaim matemaatik.

Erinevaid üheselt lahenduvaid 9 x 9 sudoku mõistatusi on ümmarguselt 6,67x1021 ehk 6,67 sekstiljonit ehk täpipealt 6 670 903 752 021 072 936 960.

Lahendamata on ülesanne: mis on vähim etteantavate numbrite arv, millega saab veel koostada üheselt lahenduva sudoku. Parim vastus seni on 17 numbrit.

Selle peamurdmisülesande populaarsus ei vaja tõestamist. Võiks ehk mainida vaid järgmist sündmust. Juunis 2008 katkestati Austraalias kohtuprotsess, kui tuli välja, et kaheteistkümnest vandemehest viis ei kuulanud tunnistajate ütlusi, vaid lahendasid sudokut.

P.S. Sudoku ei hääldu mitte suDOku, vaid SUdoku, nii nagu ka meie mees sumos ei ole mitte BaRUto, vaid BAruto ega väike maja ei ole mitte maJAke, vaid MAjake.