Kristjan Jaak Peterson pani karjaselauluga “Ott ja Peedo” aluse eestikeelsele tolerantsele ilukirjandusele. Ott ja Peedo ning vanem meeskodanik Aado on vabad võõrvihast ning homofoobiast.

Karjapoistest esindab Ott naiselikku ning Peedo mehelikku poolt, Aado poolehoid kuulub küll Peedole, kuid kogenud laulumehena oskab ta hinnata mõlemat.

Edasine kirjanduse areng kisub aga täiesti kiiva, gei- ja lesbisuhted on maha vaikitud (vt “Tõde ja õigus” I–V, “Kevade”, “Külmale maale”), mõnes üksikus teoses (Tammsaare “Kärbes”, Rohu “Mäger Urask”) esineb arglikke viiteid loomaarmastusele, kuid neidki tuleb häbelikult ridade vahelt otsida.

Nüüd on aga see probleem lahendatud ning peagi jõuab eesti rahva lugemislauale nüüdisaegseks, sallivaks ning tolerantseks töödeldud kirjandusklassika.

Nii algab uus “Tõde ja õigus” üleva pulmastseeniga, kus tõsine töömees Andres on altari ette viinud rõõmsameelse ning lauluhimulise Pearu. Õpetaja Laura, kellel on habe piduliku sündmuse puhul korralikult aetud, kingib Pearule viiuli. Laulatuse viib aga läbi kohalik köster, keda rahvasuus naljatlevalt Julk-Mariks kutsutakse.

Krõõt, kes on end tarmuka ühiskondliku tööga külavanemaks üles töötanud, avaldab kohalikus lehes artikli “Naisterahwas ja tema majanduseline seisukord”, alates “Tõe ja õiguse” teisest köitest tegutseb Krõõt aga juba Saksamaal, Šveitsis ja Prantsusmaal, esinedes seal peamiselt Clara Zetkini nime all.

Eduard Vilde “Külmale maale” uus versioon avab vähemustemaatika aga hoopis uue nurga alt. Marksistlike vaadetega mustanahaline tööline Jaan Väljaots otsustab ühiskondlikke väärtusi ümber jagama hakata, võttes rikastelt ning jagades vaestele.

“Külmale maale” on esimene teos maailmakirjanduses, kus rahvaste, religioonide ning sugude võrdsuse eest võitlev neegerpoliitik presidendiks valitakse.

Sallivaks tehakse ka paljude armastatud teoste illustratsioonid. Nii tuleb Sipsikul loobuda oma kaht värvi triipudega kombinesoonist, mis sallivuse ning tolerantsuse huvides asendatakse vikerkaarevärvilise pükskostüümiga.

SERGEI KRAANA
sallimatu kirjandusega võitlemise komitee esimees



Minu teadmised homofoobiast
homonüümide
koht pole õigekeelses
sõnaraamatus
A. ITSKOK




VILDE VAADE

ANTON VILDE
paberitega III kategooria riiukokk

Halleluuja teile kõigile, kes te olete viimasel ajal kosmosega kontakti saanud ning seletamatuid musti jõude endalt ja Eestimaa kohalt minema ajanud.

Meie majarahvas otsustas 20. augustil (kalendris on see punasega märgitud!) samuti kõik koos ühte heita, nagu normaalsed eestimaalased seda teevad.

Ühteheitmine näeb meil välja nii, et me kõik läheme õdede Tihedate juurde, heidame ühte ja pärast läheb igaüks oma koju tagasi. Võimalik, et pärast tuleb ühteheitmise järelpidu, kus tõenäoliselt taas hakkame ühte heitma. Meil on veel vabu kohti, nii et kõik on teretulnud!

Mina, pealaest jalatallani erudeeritud endine taksojuht sain Tartus kokku minister Lukasega. Tegime mõned õlled nagu malevapäevil, võtsime kohe tugevalt, sest varsti õlle hind tõuseb ja mine tea, mis siis saab. Võid naksasime ka peale, sest seegi läheb kallimaks.

Ühesõnaga leppisime kokku, et teeme koos “Kevade” ümber: Arnost saab vähemus, kes tahab käia Kiirega, kuid Kiir teda ei taha, sest ta peab plaani Teelega, kes on lahutatud Tootsist, kuna tuli päevavalgele, et Toots ja Imelik käisid salaja puu all kohtamas, samal ajal, kui Arno veel Imelikuga mehkeldas, ehkki Imelik oli sel ajal veel Kiirega suhtes. Teele aga tahab meheks saada.

Säärane armuviisnurk tuleb lõiguna kooliõpikutesse juba sellest sügisest kui näide võrdsest kohtlemisest ja võrdsetest võimalustest. Euroopa Komisjoni rangel soovitusel muidugi.

Euroopast tuleb veel uudiseid. Brüsselist saabunud uue korralduse järgi peavad 1. jaanuarist koos euro tulekuga muutuse läbi tegema ka meie nimed. Oma nime tuleb euromoodi nimetada juba alates septembrist koos paralleelselt oma praeguse nimega. Oma vana nime võib kasutada veel kaks nädalat pärast 1. jaanuari ja siis on kõik.

Nime muutusi hakkab korraldama regionaalminister siseministri alluvuses, rahandusministri soovitusel ja keskkonnaministri heakskiidul. Kuna mul olla Madalmaade hõngu, siis uuest aastast saab mu uueks nimeks: Anton van der Vilde.

NB! Tean omast kogemusest, et pankades saab juba praegu eurosid kroonideks vahetada. Kiirustage! Kiirematele parim valik!


RETROVIISOR

LEMBIT REMMELGAS

Sellel pildil on kodanliseaegne elukutseline pritsimees Juhan, kes läinud sajandi 70ndail oli ERKIs modelliks ja kelle ma ühes maalitunnis õlivärvidega üles maalisin.

Pilt kukkus päris hästi välja, nii et sain oma õppejõult Uno Roosvaltilt kiita ja väga hea hinde. Tegelikul jäi see mu ainsaks üliõpilasajal lõpuni maalitud õlimaaliks.

Aga pilt, ma arvan, kukkus seepärast kenasti välja, et Juhanil oli sihuke väga tänuväärselt isikupärane lõust. Lust ja rõõm üles maalida. Või joonistada.

Peale selle oli Juhan ka muidu naljakas mees. Kui ta poodiumil poseeris, pajatas ta alailma kõiksugu lugusid oma pritsimeheelust. Kuidas nad oma komandoga sealsamas ERKI taga asunud litsimaja kustutasid ja nii edasi.

Alati oli Juhanil kaasas kilekott, mis kahtlaselt kolises. Puhkepausil võttis ta sealt välja magusa nalivkapudeli ja rüüpas paar lonksu. Siis jätkus juttu jälle kauemaks, nagu nüüd öeldakse.

Ükskord juhtus kole lugu. Juhan oli pea ees trepist alla kukkunud ja lebas mademel pealtnäha teadvusetult. Vana mees – ju juhtus südamega miskit hullu. Äkki on päris surnd.

Tormati juba kiirabi kutsuma, kui üks arukas meesüliõpilane lebaja kohale kummardus, nuusutas ja rõõmsalt teatas, et kiirabikutse võib tühistada. Vana oli lihtviisil liiga palju nalivkat sisse imenud ja lakku täis. Seepärast pudeneski, et jalad sõlme läksid.

Et ta oli just poseerimissessioonilt tulnud ja läikiv pritsimehekiiver kenasti peas, ei saanud ka pea viga ja mõne aja pärast oli vana juba fuajeesse toolile ubitud, kus ta mõne aja pärast toibus ja veel mõne aja pärast juba reipalt nalivkat lonksas. Ehmatuse vastu või nii.


VAATAKS TÕTT
HARRI TIIDO. “Ameerikas on küünikute seas käibel ütlus, et kõige kasulikum on olla naissoost mustanahaline invaliidistunud homoseksuaalne ja HIV-positiivne juudi päritolu ladina-ameeriklane.”
Sirp, 7. mai 1999


TÕRRE PÕHJAST
Kui ma sõjaväes olin, anti mulle medal kahe mehe tapmise eest ja saadeti erru ühe armastamise eest.
LEONARD MATLOVICHI hauakiri


AMET EI RIKU

• Koogutaja lakub talda kehakeelega.
• Pulmarongis on peigmees rööpast väljas.
• Puupeas on puidukruvid lahti.
• Ihne äraandja ei raatsi kedagi ära anda.
• Ahelsuitsetaja sooviks tutvuda sarisüütajaga.
ANDRES ÜLVISTE


Taluliidu näpukad
• Müüa paberitega tori näkk.
• Kui sul on sääske, siis võid olla rahulik.
• Müün söödavilja, ka rapsi. Vedu masuta.
• Peremees kinkis perenaisele polkasuka.
• Naabritalu kasutab ainult biokiitust.
TIIA SOASEPP


Anekdoot

Ämm saadab väimehe marketisse ja palub, et too ostaks ühepajatoidu jaoks korralikku aedvilja. Et oleksid puhtad – ei mingeid nitraate ega e-aineid.
Väimees laob ostukäru täis kõige kallimaid kartuleid, kaalikaid, porgandeid, kapsaid ja muud sellist.
“Öelge, palun,” ütleb ta kassaprouale, “ega neis juurikates mingit mürki ei ole. Ma viin need aedviljad ämmale.”
“Ei ole mitte üks raas… Seda peate ise lisama.”