|
“Nägin teid hoopis Valga poolt tulemas,” imestab Virgo Mihkelsoo. Ehkki järgisime peretütar Nelly Vahtramaa juhatust Jõhvi–Valga maantee 211. kilomeetri posti juures hoog maha võtta, et enne Paju lahingu mälestusmärki paremale keerata ja Viira tallu jõuda, põrutame algul mööda ja peame tagasi pöörama.
Loodus aitas
Ootamatuid pöördeid elus on teinud ka Virgo Mihkelsoo. 1993. aastal jättis Peterburi ülikooli elektrofüüsikuna lõpetanud mees teadlasekarjääri ja perspektiivika laserite maailma ning asus koos abikaasa Ljudmilaga taastama vanaisa talu Valgamaal. 1949 küüditati ta siit koos vanematega Siberisse.
Üheks maale kolimise põhjuseks oli ka pereema Ljudmila ravimatuks tunnistatud verehaigus, millest õnnestus siiski paraneda rahvameditsiini toel looduslike vahenditega. Loodusest abi saanud paar otsustas pühenduda ka ise tervisliku toidu kasvatamisele ning veeta ülejäänud elu puhta looduse keskel.
Viira talu 15 hektaril kasvab Eestis mitte just väga populaarne kultuur tatar. 4000 aastat tagasi Himaalaja mäestikus põllukultuuriks muudetud tatart nägi eelmise vabariigi ajal iga kolmanda Valgamaa talu põldudel ja igal perel oli oma tatraveski.
“Vanasti sõi talumees enne põllule minekut kõhu kõvasti tatraputru täis ja pidas pikalt vastu,” lausub Virgo. “Venelased, prantslased, jaapanlased ja paljud teised rahvad austavad teda. Koreas oli juba mitu tuhat aastat tagasi tatar ravimtaim. Tatar on B-grupi vitamiinide, aminohapete ja mikroelementide sisalduse poolest kõrreliste seas esikohal. Tatar aitab paljude haiguste vastu. Kui sööd 200 grammi tatart päevas, võib see isegi vähi arengu seisma panna. Heal juhul kaob hoopis ära.”
Tervistav tatar peab kindlasti olema ökoloogiliselt puhas. Just mahedalt Viira talus tatar kasvabki. Ka ei tohi tatar olla kuivatamisel ülekuumutatud nagu tööstuses, kus aurutatakse tatrateri 80 kraadi juures ja muudetakse nad niiviisi surnud toiduks, mis annavad organismile ainult mikroelemente ja kaloreid.
Tatrast tunnevad suurt rõõmu ka tatrausku Viira talu mesilinnud. Tatramesi on tumedama värvuse, erilise lõhna ja maitsega, see mesi ka kristalliseerub kiiresti. Tatramesi parandab kapillaaride läbilaskvust, puhastab veresoonte seinu, soodustab vigastatud kudede taastumist, aitab verehaiguste ja põletike puhul.
Vererõhk kisselliga kontrolli alla
Valmiv tatar. |
Mett ja tatart kombineerides on Mihkelsood välja nuputanud põnevaid retsepte.
Ljudmila tatrakisselli maitstes üllatume hõrgust maitsest.
“Tervendav toit peabki olema maitsev,” rõhutab peremees. “Kui kugistad ebameeldivat asja kiiruga alla, siis see pidurdab tervenemise protsessi.”
Kisselliga saab ravida näiteks hüpertooniatõbe, ateroskleroosi. Virgo sõnul ilmutab tatar maksimaalselt tervendavaid omadusi, kui seda kasutada eeltoiduna või mitmepäevase dieedina. Füsioloogiliste normide järgi peaks inimene aastas sööma 7,5 kg tatart!
Perenaine on meile degusteerimiseks valmistanud ka pannkooke, halvaad, küpsiseid – ikka tatrast ja meest. Maitseb mõnusalt! Viira talus ongi hoolega mõeldud, kuidas teha tatar nii hõrgutavaks, et seda kohe tahetaks süüa.
Teadlasele omane põhjalikkus, järjekindlus ja kirg on mõjutanud ka talu tootearendust. Tütar Nelly sõnul tuleb isal uusi ideid nagu varrukast.
“Kümmekond aastat tagasi tegid ema ja isa batoonikesi, nad hakkasid tooteid arendama, et minu ja venna lastele tervislikke maiustusi anda,” meenutab Nelly. “Kommid tulid natuke mõrkjad, seal oli taruvaiku sees. Nii ongi kogu aeg retsepte täiustatud, et ka teismeline sööks.”
“Teadurina ei karda ma ettetulevaid probleeme, otsin alati uusi variante,” kinnitab peremees. Näiteks uuriti küpsiste valmistamise tehnoloogiat, prooviti aineid segada ja vaadati, kuidas välja kukub.
Küpsiste koostises on ka oliiviõli, mida Viira talus eelistatakse oomega-6 rikkale päevalilleõlile ja GMO-rapsist tehtud õlile.
Taluköögist on küpsiste tootmine liikunud OÜsse Päikese Pagar. Suuri poekette veel vallutatud pole.
Lisaks mee võluvägi
Tänavusel Tartu Maamessil äratasid külastajate tähelepanu kaunilt kujundatud siltidega meesegud – jõhvikate, mustikate, pohlade, mets- ja aedmarjadega.
Marjad on peenestatud, kuivatatud ja pulbristatud. Kuivatades muutub marjade kaal 8–25 korda väiksemaks. Nii on pooleliitrises purgis 25% mustikapulbrit, selleks on ära kuivatatud kilo mustikaid. Mesi imab segu komponentidest tervendavaid ja ravivaid aineid ning soodustab nende omastamist, aga ka suurendab bakteritsiidset toimet ning tagab säilivuse.
Muide, meesegud olid põhilised vahendid, millega kuulsad arstid Hippokrates ja Avicenna ravisid inimesi terveks siis, kui ravimitootmist polnud veel olemaski.
Kaasajal tahetakse aga tuhandeaastasi tarkusi unustada ning raviomadusi omistatakse ametlikult vaid farmaatsiafirmade toodangule.
Vastukaaluks sellele saidki Viira talu meepurgid kirja: “Meesegu haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele viidata keelab toiduseaduse paragrahv 39 lg 1.”
Lause autor on mõistagi peremees!
Samamoodi on veterinaaramet paika pannud tunnustatud ravimtaimede nimistu. Idamaades au sees olevat sadade tõbede vastu aitavat kurkumit seal aga pole, nii nagu ka pipart ja koriandrit.
“Inspektor naeris meid välja, et oleme viimased lollid, kes arvavad, et maitseaine on ravim,” muigab Virgo ja rõhutab: kõik maitseained on parimad ravimtaimed üldse.
Taimemaailma saladusi on Usbekistanis sündinud ja Tartu ülikooli filoloogina lõpetanud Ljudmila käinud ka Peterburis õppimas ning nii sünnivadki taluköögis tervistavad segud.
Virgo sõnul on Ljudmila sõelaks, kes tema lennukate ideede seast sobimatud välja praagib. Tegutseda ja mõelda tuleb vahel väga kiiresti, kui endal, pereliikmel või heal tuttaval kuri häda kallal.
Kiirabi oma köögist
Nellyt tabas kord äge gripp. Vanemad töötasid kähku välja viirusetapja, segasid kokku meesaadusi ja ravimtaimi. Preparaat sai nimeks Kiirabi. Seda tuleb võtta iga seitsme minuti tagant ja tervenemine algab.
“Selline asi võiks igas peres olla,” märgib Nelly. “Kui tunned, et tõbi hakkab tulema, saad kohe võtta. Igal hetkel põrkad aga mingite nõuete vastu, asjaajamine on tehtud väikeettevõtja jaoks väga raskeks.”
Praegu tohib talu ametlikult müüa vaid küpsiseid ja meesegusid, kuid asju aetakse, et tarbijaile võiks ka teisi tooteid pakkuda.
Nelly ongi viimasel aastal müügi- ja turundusohjad enda kätte haaranud ning lõi selleks firma OÜ RemedyWay. Nime mõtles välja vend, Virgo juunior, ja võõrkeelne nimetus pandi seepärast, et minna rahvusvahelisele turule. Enne tuleb aga kirjutada äriprojekte.
“Vaatasin, et pereäri seisab, vaja aidata,” räägib Nelly. “Vanematel on saja aastani veel aega, nende teadmised tuleb ära kasutada ja edasi viia. Mõttes on teha tervendamise keskus. lnimene tuleb tallu nädalaks ja vanemate järelevalve all saab tervist parandada. Tuleb siia, läheb tervislikule toidule üle. Võib-olla ei vajagi enam arsti!”
Nelly on esialgu ajanud taluasju teise töö kõrvalt. Tal on pealinnas oma meediabüroo ja teadmised moodsast internetiturundusest. Nii sündis ka RemedyWayle korralik koduleht, Facebooki konto, e-pood. Kuid tulevikus tahabki ta pühenduda vaid RemedyWayle.
“Asjaga peab süsteemselt tegelema,” leiab Nelly. Tööst ei tule puudust. Ilmumas on vanemate kirjutatud kolmeosaline venekeelne raamat ja plaan on trükised ka inglise keeles välja anda.
“Toome oma tervise tagasi” on osutunud nii menukaks, et eesti keeles on sellest ilmunud juba viis trükki. Raamatuks koondasid Virgo ja Ljudmila oma materjalid, mida jagati tallu tulnud hädalistele.
Äsja ilmus järgmine raamat – “Eestimaine tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja”.
Mihkelsoode suur raamatukogu sai aga tules kannatada. Paari aasta eest põles nende kodu.
“Kolmes kohas oli tulekolle,” räägib peremees. “Ei tea, kes pani põlema. Hea, et oli kindlustatud ja saime taastada. Väljast pole maja veel suutnud korda teha, ei jõua nii ruttu.”
Hoolimata suurest õnnetusest, mis laastas materiaalselt ja vaimselt, on pererahvas säilitanud rõõmsa meele ja osavõtlikkuse. Tervislik eluviis süstib optimismi!
Nelly plaanib ka toorainet juurde osta, sest oma talu kitsukesel maalapil kasvanud tatrast jääb toodete valmistamiseks väheks. Maamessil leidiski ta endale üllatuseks mitmeid kasvatajaid, kellega võiks lepinguid sõlmida.
Nelly on maitsnud suurlinna elu. Ta õppis Moskva ülikoolis ja töötas mõne aasta Eesti saatkonnas. Kodumaale tagasi tulles oli naine riigitööl, siis aga sukeldus eraettevõtlusse, et teha, mida ise tahab.
Viira talust on käinud abi otsimas sadu inimesi, kuid tagasisidet on vähestelt. Inimesed saavad terveks, mõni kardab võib-olla seda ära sõnada.
“Eestlane on üldse kitsi tänu avaldama,” leiab Nelly. “On ikka erandeid ka muidugi. Üks mees kirjutas oma blogis, et tuli koomast välja tänu isa nõuannetele. Maamessil astus naisterahvas ligi ja rääkis, et sugulane sai eesnäärmevähist terveks tänu isa raamatule.”
Venelastel on teised kombed. Erinevalt eestlasest, kes hoiab head asjad endale, soovitab vene inimene neid ruttu ka naabritele. Näiteks kord Narvas kaupa müües tuli rahvast kogu aeg juurde, sest oldi naabrilt kuulnud, ja paari tunniga müüdi rohkem kui tavaliselt päevaga.
Eelmise aasta lõpus tegid lapsed vanematele toreda kingituse – saatsid nad abielu 45. aastapäeva puhul Pariisi.
“Tulid siia, võtsid lehmalüpsmise enda peale,” lausub Virgo. Teadust tehes pool Euroopat läbi sõitnud mehel on eriti hea meel, et kodust välja sai abikaasa Ljudmila, kes peale Peterburi polnud kuskil käinud.
Reisist on talutoa seinal rippumas ilus mälestus – Pariisi tänavakunstniku joonistatud pilt. Toa teises seinas kõrguvad aga mäed, mis tuletavad Virgole meelde tema kunagist mägironimisharrastust. Kartus kõrguste ja uute väljakutsete ees on talle siiani võõras.
