|
Inglismaa ülikoolide muinasteadlaste töörühm uuris ligi 300 Kesk-Euroopa neoliitikumist pärinevat hauda, mis pärinesid 6900-7400 aasta tagusest ajast, vahendab teadusportaal Novaator.Selgus, et rikkalike hauapanustega meeste kehas oli vähem erinevaid strontsiumi isotoope. See omakorda vihjab sellele, et neil oli ligipääs läheduses asuvatele ning ilmselt viljakamatele põllumaadele.
Juba tol ajal oli maa ebavõrdselt jaotatud ning jõukamatele pandi hauda kaasa häid tööriistu.
"Pärilik varanduslik ebavõrdsus tekkis ilmselt juba noorema kiviaja alguses. Siis hakati pärandama nii loomi kui ka põllumaad. Hilisemate ajajärkude matustes on juba selgelt näha jõukuse erinevused, kuid see kõik sai alguse neoliitikumis," kinnitas uurimisrühma juht Bristoli ülikooli arheoloog Alex Bentley
