|
Foto: Sven Arbet
teda. Pole liig öelda, et isegi šokeeris.
“Teeme ära” kampaaniate korralduspoolega edukalt ühele poole saanud Tiina Urm süvenes vaesuse teemasse tasapisi, Toidupangas toimetamise käigus. “Noored naised, kes üksi või väikeste lastega toidupaki järele tulid, šokeerisid mind oma riietuse ja välimusega,” kostab Urm. “Nad olid täpselt nagu mina ise, täiesti tavalised.” Kõige rohkem üllatab teda aga see, kui paljudel inimestel on tõeliselt raske ja kui vähe sellest räägitakse. “Toit ja toimetulek on päästerõngas,” tõdeb Tiina Urm. “Endal vaevu hinge sees hoidev pere ei suuda ka oma lastele pakkuda midagi enamat kui päästerõnga sees hulpimine. Ajal mil avastatakse andeid ja võimeid ning luuakse vundament edasiseks eluks, õpivad need lapsed koos vanematega lihtsalt ellu jääma. Kellele me oma majandust siis kasvatame, kelle jaoks kultuuri säilitame?” Ta usub, et kui me kõik avaksime kas või natukene rohkem oma silmi ja südant, oleks maailm otsekohe märksa parem paik. Paljudele puudustkannatavatele inimestele piisab ju ka üsna vähesest, et taas raja peale saada ning uut ja lootusrikast elujärge rajama hakata. Koos oma heade kaastööliste ja mõttekaaslastega püüdis Tiina Urm kaardistada vaesuse nägu praeguses Eestis, avades seda viie inimtüübi põhjal, kes teiste hulgast oma arvukuse tõttu enim silma torkavad. Maaleht rääkis inimestega, kes sobiksid neid tüüpe esindama ja pani nende vahetud lood, nende mured ja vähesed rõõmud kirja. Aga mitte ükski neist ei soovinud oma pilti lehes näidata ja nime soostusid avaldama vaid kaks – teema on neile sedavõrd tundlik ja kitsikuses elamine valmistab piinlikkust. Selline on vaesus täna, siinsamas, meie ümber. Loe vaesuse viie tüübi kohta artikli pikemast versioonist.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
