Selle mehe tabamiseks oli KGB pannud välja ahvatlevalt suure summa

KGB ei pannud kunagi mingeid summasid välja kellegi tabamiseks. Omadele töötajatele maksti vahel preemiat, harva terve kuupalga ulatuses. Tabajale või ülesandjale rahaline tasu määrata, seda oleks pidanud avalikult ajakirjanduses teatama, et inimeste rahahimul mängida aga see polnud mitte kommunistide rida.

Tundub, et Kooviku nimi paneb ka veel praegu mõnel mehel silmavee tilkuma. Küllap tõotati metsavenna tabajaile rahasummasid, küllap lubati tasu natuuras. Arreteeritute majadest viidi ära peaaegu kõik, mis võimu sabarakkudele ahvatlev tundus. Ei saa muidugi välistada, et olid ka uuele võimule truud ja ülipüüdlikud kodanikud, kes lihtsalt missioonitundest tegutsesid, kõike on olnud.
Kaja ja tema õe elu sordijaamas ei ole olnud kindlasti kerge, kuna kõvahäälselt tegutsesid esimesed komsomolid, kes saksa ajal hirmutuseks puuri pisteti, hiljem kodukanti õilmitsema lubati. Mõisamoonakatel oli klassiviha, mida ka agaralt välja näidati.

"KGB pani tabamise eest välja suure summa" - kuidas sellised valed küll sünnivad? Taolist jama võivad väita vaid inimesed, kes Nõukogude aega ise näinud ei ole ega mäleta. KGB ei pannud erinevalt USA samalaadsetest organisatsioonidest kunagi välja mingeid pearahasid. Jooksus olijaid püüti kinni elukutseliste agentide poolt või vabatahtlike "koputajate" abiga. Viimased ei saanud reeglina oma tegevuse eest mitte mingisugust rahalist hüvitist, vaid tegid kaastööd kas hirmust ise represseeritud saada või olid lihtsalt truualamlikud kintsukaapijad. Sellistest vabatahtlikutest ei tundnud KGB kunagi puudust.

KGB aadressil võib/tuleb välja öelda kõike mis sülg suhu toob või pea välja mõtleb. Igal juhul läheb see asja ette ja tõendab rahvamasside vabadusvõitluslikku olemust.

Tol ajal oli rajooni keskustes teadetetahvlid - piisas sellestki.

Kommenteerivad ainult tolleaegsed "asjatundjad"

ega KGB ei pannudki, NKVD pani.

sulle tehti liiga. Kaeba kohtusse ja kutsu endine kagebešnik Putin tunnistajaks.

Kõlabki, nagu mõned eelkõnelejad ütleksid: "Ei, meie ei pannud küll mingit vaevatasu välja! Alatu laim!"

nkvd-maksis reeturitöö eest ikka väga korralikke summasid välja-autoostu raha jne...´-üldjuhul kolis reetur ka teise kanti elama...
Haljand Koovik sai varitsuses raskelt haavata ja lasi ise end maha...-teda mängiti varitsusele ette,miskit naised olid mängus...

Üks GULAG-i poliitbvang rääkis, et Siberis oli küll ette nähtud tasuks 10kg nisujahu sellele, kes andis välja põgenenud vangi. See oli näljastele kohalikele väga suur ahvatlus ja tegi muidugi põgenemise peaaegu võimatuks.

lõikas inimestel mune ja röövis postironge aga julm ta küll ei olnud. Mitte iialgi!

Olen kohtunud Haljand Kooviku ja tema meestega, kui olin 16 aastane. Minu isa oli siis Lõuna-Eestis metsaülem. Ta oli olnud metsaülem juba esimeses Eesti Vabariigis ning ametikoha järgi ka oma metskonna teenistujatest koosneva Kaitseliidu rühma ülem. Ühel tuisusel ööl arvatavasti 1949. aastal tuli meie majja relvastatud mees, kes ütles, et ta on Haljand Koovik ja nõudis, et isa annaks talle raha, mis ta olevat linnast toonud metskonna töötajatele palkade maksmiseks. Isa väitis, et ta käinut sel päeval küll linnas, kuid raha polevat saanud (see oli siis harilik). HK kutsus väljast veel ühe püstolkuulipidujaga noormehe sisse, käsutas minu ja isa seisma näoga riidekapi poole ja lubas maha lasta, kui raha ei anta. Seisin seal ja ei tundnud mingit hirmu, vaid ainult mingit kurba ükskõiksust (rahast ei teadnud ma midagi). Majas tehti väga pealiskaudne läbiotsimine. Minu isa kirjutuslaua sahtlist leidis HK Eesti Vabariigi aegse minu isa pildiga relvaloa, kus oli kirjas, et temal kui metsaülemal ja Kaitseliidu rühmaülemal on lubatud hoida ja kanda Kaitseliidu vintpüssi KL 300, teenistuspüstolit FN ja isiklikku püstolit Browning 6,35 ning spordipüssi Geco. Selle järele hakkas HK minu vanemaid nimetama "härra" ja "proua", palus oma meestele natuke viina (ema leidis pooliku puskaripudeli) ning kõik nad lahkusid hüvasti jättes.

Järgmisel päeval ütles isa, et enne kui, öised külalised sisenesid, oli ta jõudnud raha ahju peale vista. Kui ta oleks raha ära andnud, siis võinuksid võimurid teda süüdistada koostöös metsavendadega. Mõned aastad hiljem vallandati ta ikkagi, süüdistatuna (täiesti õigesti) kodanlikus natsionalismis.

Tänu vaimule, mida esindas ka Haljand Koovik, on meil Eesti Riik.