Mitmes Euroopa linnas on jalgratas au sees kui võrdväärne ja igapäevane liiklusvahend. Algatuse Eesti Rattarikkaks eestvedajad loodavad, et ka meie tänavapilt saaks hulga ratturite võrra rikkamaks.

 

Kas pole rattahooaeg Eestis selleks liiga lühike? Sugugi mitte, arvab algatuse koordinaator Maario Laas. "Eestis on rattahooaeg 12 kuud ja mitmed inimesed seda aega ka rattasõiduks kasutavad. Kui arvestada, et paljud on siiski mugavamad ja eelistavad talvel soojadele riietele sooja autot, siis jääb ikkagi hooaega järgi aprillist novembrini. Seda on küllalt, et nautida rattasõitu, hoida end heas tervislikus vormis ja säästa keskkonda ning saada osa looduse positiivsest mõjust."

Positiivne on ka see, et rattaga sõitmine on odavam ja ei pea ummikutes istuma. Aga kui võttagi hommikul ratas ja minna sellega tööle või muid asju ajama, kas see pole mitte ohtlik, eriti arvestades meie liikluskultuuri...

Maario Laas arvab, et rattaga liigeldes ei ole vaja kasutada suuri maanteid. "Ühest punktist teise on võimalik jõuda mööda vaiksemaid tänavaid või pargiradu. Eestis luuakse üha enam ka erinevaid rattateid. Meie seisukoht on, et ei ole vaja oodata seni kuni viimne kui üks tee valmis saab, vaid tuleb hakata kasutama olemasolevaid võimalusi."

Mida rohkem on rattureid, seda rohkem pannakse neid tähele. Ja siis ei ole Laasi sõnul enam oluline, kas sõita dressides või ülikonnaga. "See, kes suudab lipsuga jalgsi käia tänaval, saab hakkama ka rattaga liiklemisega. Rattaga sõites ei ole inimese kehaline koormus suurem kui jalgsi liikudes. Meie sõnum on, et rattaga on lihtsam ja seda igas mõttes."

Kuidas sobivad aga kokku ratas ja perekond? Esiteks on kõigile pereliikmetele korraga uus ratas osta väga kulukas. Maario Laas soovitab mõelda kasutatud rataste ostmisele või vana remontimisele. "Täna on juba Tallinnas Uue Maailma Seltsi juures Velokuur, kus on võimalik oma ratast hooldada ja vana kasutuna seisma jäänud ratast sinna viia ning sealt ka vanu rattaid endale soetada. Teine samasugune koht on Tartus Pärmivabrikus. Kuid viimasel ajal on kasutatud rataste järgi väga palju küsitud, mistõttu olen veendunud, et neid kohti hakkab juurde tekkima. "

Lisaks tekib küsimus, kus rattaid hoida. Rattaparklaid on Eestis vähe ja vannituppa ratast ei pane. Eesti Rattarikkaks algatuse eesmärk ongi sellistele puudustele tähelepanu juhtida, et rattakasutamise tingimused muutuksid paremaks. See tooks omakorda juurde rattaga liiklejaid. Samas kinnitas Laas, et korraliku luku abil on võimalik ratas kinnitada kasvõi liiklusmärgi külge ja paljudes ettevõtetes on olemas ka korralikud rattaparklad, mida paljud ei teagi.

Eesti Rattarikkaks algatusega seotud inimesed on veendunud, et juba täna on võimalik rattaga oma igapäevaseid toimetusi teha kõikides Eesti linnades ja asulates.