Pakutakse müüa huvitavat eset? Vaata siit, kas tegu võib olla varastatud asjaga
Varastatud kunstimälestiste nimekiri asub SIIN. Kui varem oli info varastatud mälestiste kohta kättesaadav vaid ametnikele, siis nüüd on see avatud kõigile kasutamiseks.
Registris mälestise reale klikates avaneb täpsem info ja mälestise kirjeldus. Päringuid saab koostada nii omavalitsuste kui varguse aja järgi. Varguse aeg on registreeritud kas päeva täpsusega, ajavahemiku viimase kuupäeva või aasta viimase päeva järgi. Kuna enamus vargusi on toime pandud pühakodades, siis vahel pole olnud võimalik varguse aega määratleda täpsemalt kui aasta lõikes. Varastatud mälestiste kirjeldusele on lisatud ka foto. Kui foto asemel on kiri „foto puudub“, siis seda arhiivis ei leidu. Andmebaasi uuendatakse operatiivselt, kui kadunud asi leitakse, võetakse see ka registrist maha.
Varastatud kunstimälestise nimekirja avalikkuse ette toomiseks vaadati üle kõigi kunstimälestiste andmed, mida on registris kokku ca 14 000. Nendest varastatud kunstimälestisi on 598.
Esimesed vargused, mis registrisse kantud, pärinevad 1970ndatest aastatest, suuremad vargustelained tabasid kirikuid 1990ndate alguses, 1999 ja 2006/2007. Palju on varastatud õigeusu kirikute ikoone, aga ka luteri kirikute hõbevara ja iseäranis palju küünlajalgu. Nimistus leidub isegi paar tornikella.
Varastatud kunstimälestiste nimekiri võimaldab kontrollida eseme päritolu ja selle õiget omanikku kindlaks teha. Registri toel on Muinsuskaitseamet leidnud ja tuvastanud juba kümmekond mälestist. Nimistu on töövahendiks Politsei- ja Piirvalveametile , Maksu- ja Tolliametile, samuti infoks antikvaaridele ja kollektsionääridele.
Muinsuskaitseamet kutsub kõiki huvilisi varastatud kunstimälestiste nimekirjaga tutvuma ja juhul, kui tunnete ära mõne mälestise või omate mistahes infot nimekirjas toodud asjade kohta, andke sellest palun teada e-posti aadressil info@muinas.ee.
