Padar Brüsselis – pissiv koer on veel nägemata
Nimelt tellib Padar endale nisuõlut – Belgias väga armastatud märjukest, mida on päevasel ajal mõistlikum tarvitada kui kohalikke odrajooke, mille kraadid kipuvad ümardamisel pahatihti juba kümnele lähenema.
Kui Ivari Padar rahandusministri ametit pidades oma Euroopa Liidu kolleegidega iga kuu Brüsselis kohtumas käis, tähendas see Eesti esinduse autoga “lennujaamast võtmist ja lennujaama jätmist”, mistõttu linna ta näha õieti ei saanudki.
Aga nüüd saab mees Brüsselit ka jalgsi avastada ning möönab, et linn on päris kena ja kliima Eestiga võrreldes märksa leebem. Ka oma korteris elamine on tema sõnul hoopis midagi muud kui hotellielu.
“Mul on tähelepanuväärne korter, kuna selle esimene europarlamentäärist üürnik oli härra president ise,” naerab Padar. “Saan uhkusega ütelda, et praen kartuleid presidendi panniga.”
Euro toob stabiilsuse
Ta tunnistab, et ehkki tänu Euroopa Parlamendi eelmises koosseisus olnud eestlastele on tal märksa lihtsam alustada, võtab sisseelamine ikkagi umbes aasta. Seda tõendab kas või asjaolu, et oma tööst rääkides otsib ta sõnu kauem ning on kahtlevam ja üldsõnalisem kui Eestist kõneldes.
Võrumaalt pärit eurosaadik lubab küll majandus- ja rahanduskomisjoni täisliikme ning tööstuse-, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni asendusliikmena panustada majanduskriisi väljatulekusse ja jälgida energeetikaküsimusi, kuid väga konkreetseks oma jutuga ei lähe.
Hinnates meie eurole ülemineku võimalusi, alustab hiljutine rahandusminister kõigile ammu tuttava jutuga kulude-tulude ülevaatamisest. Paraku on maikuus tema juhtimisel tehtud kulukärped jäänud viimaseks ning siiani on Padari sõnul valitsuses kestnud “pikk heinaaeg, kus keegi ei ole midagi teinud peale silo ja heina”.
Tema hinnangul peab valitsus veel enne aasta lõppu poolteise-kahe miljardi ulatuses eelarvet kõpitsema, kuna juba septembri laekumised näitasid, et oht ületada eurokõlblikkuse kriteeriumiks olev kolmeprotsendine eelarvedefitsiidi piir on väga suur. “Ei ole nalja – valitsus peab pingutama,” hoiatab Padar.
Ta on veendunud, et euro muudaks Eesti olukorra stabiilsemaks ja meid usaldusväärsemaks. Ning mitte kedagi, kellel on pankadega tegemist, ei jäta ükskõikseks, kas tema pangalaen on üks protsent odavam või kaks protsenti kallim, lisab Padar.
Hiljuti Brüsseli kesklinnas toimunud Euroopa piimatootjate meeleavaldust, mille käigus voolasid tänavatel piimajoad, mürisesid traktorid ning põlesid lõkked, Padar vaatamas ei käinud – ta nendib pisukese kahetsusega, et ei saanud, kuna võõrustas samal ajal külalisi.
Aga ta lisab, et varem on sarnaseid kogunemisi kaemas käinud küll, ning kiidab Eesti piimatalunikke, kes mõni aeg varem ühe Tallinna kaubanduskeskuse ees tasuta piima jagasid.
“Eesti põllumehed käitusid õigesti, soliidselt ja väljapeetult,” nendib Ivari Padar. “Näidati ennast, et oleme olemas. Aga ei valatud piima maha ega pillutud sõnnikut tänavatele. Ma usun, et meie talunike märk jõudis ilusti kohale.”
Ühesugused tingimused
Rääkides piimahinnast – mille järsk kukkumine sajad traktorid ju europealinna tõigi – tunnistab Padar olukorra väga raskeks. “Eriti meenutades mõne aasta tagust aega, kui silm säras ja sai ütelda, et õnnis aeg, mil iga hiinlane joob päevas klaasi piima, on nüüd tulnud,” kostab Ivari Padar.
Ta lohutab, et õnneks on lähitulevikus loota abi ELi eelarvest tulevast mõnesajast miljonist lisaeurost ja sellest, et piimapulbri kõrval hakatakse ka näiteks juustule sekkumiskokkuostu tegema. Kaugemat tulevikku näebki ta optimistlikult, kuna Aasia kasvava majandusega riikides peaks piimatarbijaid ju aina juurde tulema, paisuv nõudlus kergitaks aga hinnad uuesti mõistlikuks.
Euroopa põllumajanduse üldist olukorda kommenteerides meenutab Padar, et juba on alanud ettevalmistused 2014. aastal samaaegselt ELi uue eelarveperioodiga käivituva uue ühise põllumajanduspoliitika sõnastamiseks.
Tema ennustuste kohaselt saab põllumajandustoetustest, mis praegu võtavad euroliidu ühisest eelarvest umbes 40%, kuid millest Eesti põllumeesteni jõuab kaugelt vähem kui nende Lääne-Euroopa kolleegideni, üks kesksemaid vaidlusteemasid.
“On selge, et kui turg ja tööjõu liikumine on vabad, siis peavad ka konkurentsitingimused ühesugused olema!” põrutab Padar, kasutades ka üht krehvtisemat sõna. “Sellest ei pääse Euroopas üle ega ümber! Nii ei saa, et ühes pajaservas keedetakse ühise raha eest rasvasemat suppi.”
Koht maailma toidukorvis
Padar on nõus, et euroliit on võtnud suuna põllumajandustoetustelt üldisemate maaelu toetuste suunas, kuid leiab siingi oma konkse. “Kindlasti paitaks osa liikmesriike teistel pead ja ütleks, et ega teil, headel meestel, see tootmine väga hästi välja ei tule, las me teeme teie eest ära. Teie käige niisama muru niitmas,” ironiseerib eurosaadik.
“See ei ole kindlasti õige. Maailmas ringi liikuvas toidukorvis on Eestil väga selge koht ja potentsiaal.” Samas möönab Padar, et kõigil maal elada soovivatel inimestel pole tõesti ruumi põllumajandustootmisega tegelda ja nende sissetuleku tagamiseks on vaja rakendada muid maaelu meetmeid.
Kas Eesti eurosaadikul on Brüsselis olnud mahti lisaks kuulsale pissivale poisile näha ka pissivat tüdrukut – seda, millest Siim Kallas kuulnudki polnud? Ja pissiva koera kuju? Poisi- ja tüdrukukuju on Padar näinud, ent koera veel mitte. Aga küllap on see samasugune nagu koduküla Navi koerad ikka, usub Padar.
