NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teata sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
Kommentaaride järjekord: registreeritud parimad uuemad vanemad
  • Mees 27

    12.06.2012 16:03
    A palju teiesuguste armastus muidu maksab? Ostaks endale ka.
    1 vastus
    Vasta
  • judit

    12.06.2012 16:09
    esimesele kommenteerijale - küsimus oligi ju inimestes, kes ei ole seaduslikult abielus, kuidas nemad abieluvaralepingut peaksid sõlmima?
    Vasta
  • tark mees maalt

    12.06.2012 16:14
    meie peres on kõik väga lihtsalt paika pandud - kõik lapsed, mis meil on, on naise omad ja igasugu muu sodi on mehe oma.
    1 vastus
    Vasta
  • P

    12.06.2012 16:14
    Meie soetasime maja kaasomandisse.
    Vasta
  • vastutustundetu

    12.06.2012 16:15
    aga kui nii suur armastus on, siis abiellugu!

    see ei ole päris normaalne elu, et uhel päeval saab "armastus" otsa. mida kuradit?! elu ei ole mäng, vaid eeldab vastutustunnet. inimexed meie ymber surevad vähki, elu võib pöörduda koshmaariks, sest puudub turvatunne.

    peale kymmet aastat leidis mees, et see ei ole "õige naine"? haige inimene, täiesti vastutustundetu idoot.
    Vasta
  • .

    12.06.2012 16:16
    tark mees maaltkirjutas:
    meie peres on kõik väga lihtsalt paika pandud - kõik lapsed, mis meil on, on naise omad ja igasugu muu sodi on mehe oma.
    1 vastus
    sinusugune kõnts tuleks tuleriidale saata.
    Vasta
  • yy

    12.06.2012 16:20
    väga head näited aga abielluma ikka ei hakka.
    tegelikult keerlebki kogu jant raha ümber, see kellel midagi on see ei taha abielluda ja see kellel ei ole see tahab.
    Vasta
  • jarvis

    12.06.2012 16:24
    mu meelest on enamiku Eestis viimase aastakümne jooksul omandatud kinnisvara puhul veel kolmaski osapool - pank :)
    Vasta
  • ...

    12.06.2012 16:24
    Mina elan ka ühe ja sama mehega juba kümme aastat koos, aga ma küll ei taha, et riik meie suhteid reguleerima tuleb. Kelle kolmanda asi peaks olema see, kellega ma elan või magan.
    Vasta
  • mimm

    12.06.2012 16:25
    Kas uus kooseluseadus siis ütleb, millal algab vabaabielu? Ja millal lõpeb?
    Kolmas küsimus veel praktilise näite varal: meil oli üks väga lõbus naabrinaine, kes igapäevaselt jõi ja kellega koos elasid samal otstarbel kolm tõeliselt parmu meesterahvast. Kui naine ära suri ja poeg mehi majast välja viskama tuli, väitsid kõik kolm, et neil oli vabaabielu. Kuidas kohus otsustaks, kes neist kolmest siis see vabaabikaasa on?
    Vasta
  • niisiis

    12.06.2012 16:28
    Järeldus jutust: abielu põhifunktsioon on ettevalmistus lahkuminekuks. Mina olen oma elukaaslasega koos elanud 20 aastat ja lahku minna ei kavatse kunagi, seega pole ka abiellumise järele mingit vajadust.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    2 vastust
    Vasta
  • vanapagan

    12.06.2012 16:29
    Tahaks näha naisi, kes on nõus sõlmima enne abielumist varade jagamise lepingu... Meie kallid naised ju tõlgendavad seda automaatselt usalduse puudumisena...niu-niu-niu :)

    Samas mehed kardavad abielluda, sest naine võib abielu vältel muutuda vastikuks koletiseks ning väga raske oleks sellisele loovutada poole oma vanaisa pärandist, firmast, enne naise kohtamist soetatud kodu, auto, suvila jm "iseteenitud" varandusest.... nagu mille eest??

    Eesti mehi ja isasid diskrimineerivas kohtusüsteemis määratakse lapsed kõige tipuks nii või naa naisele ja isa peab küsima luba laste külastamiseks ja maksma alimente. Kõik oleks vb ehk isegi seeditav, kui naised ei kasutaks taolist seaduseauku oma viha leevendamiseks kättemaksu ajendil.

    Nii et jah, kallid mehed, kuidas Teie maandate tulevikuriske? Kel veab, saab abieluvaralepingu sõlmitud... ülejäänud peavad lihtsalt varjama oma tegelikku sissetulekut. Või oleks lahendus registreerida abielu hoopis kusagil Põhja riikudes ning Šveitsis, kus kohus läheneb lahutusele neutraalsel toonil ja elimineerib seega naise kättemaksu võimaluse?
    1 vastus
    Vasta
  • a

    12.06.2012 16:31
    mind ajab ka alati naerma see sinisilmselte hüüatus - kas siis paber on tähtis..
    lapsed, lapsed. juriidiline asjaajamine on nii palju lihtsam, kui olete abielus, ühine kodu, nodi jne ja lahutus koputab uksele (üle 52 protsendi)
    ei saa aru neist, kes õiendavad et- aga me teeme need muud varalepingud jne, milleks abielluda. no milleks siis muid lepinguid teha, kui paber pole tähtis..
    Vasta
  • r2stik

    12.06.2012 16:31
    elu näitab et maksab see kes kõige enam kannatab:) kes kaua kannatab see elab kauem;)
    Vasta
  • eesel

    12.06.2012 16:39
    Ei saa aru, milles probleem. Jaagust saab kahe lapsega üksikisa, kes elab uhkelt oma majas, Anne saab vaba naisena lõpuks tööd ja karjääri tegema minna. Kui oleks abielus olnud ja maja ühisvara, siis peaks seal ühises kodus elades veel närve kulutama ja ruutmeetreid poolitama.
    Vasta
  • mees

    12.06.2012 16:52
    Näide. Mees ja naine hakkavad koos elama, mõlemad käivad tööl. Naisel on laps, mikrolaineahi, jalgratas. Mehel on korter laenu peale võetud ja kellegile välja üüritud kuna asukoht naisele ei sobi. Elavad mingi 3 aastat koos üürikorteris. Mees ostab vahepeal teleka ja odava auto. Naine ostab arvuti, laps ostab arvuti. Mis nüüd siis tegema peab. Kas naine peab saama osa autost, või hoopis peaks selle aja jooksul korterilaenu peale kulunud summa mehele maksma?
    Vasta
  • peep

    12.06.2012 16:53
    niisiiskirjutas:
    Järeldus jutust: abielu põhifunktsioon on ettevalmistus lahkuminekuks. Mina olen oma elukaaslasega koos elanud 20 aastat ja lahku minna ei kavatse kunagi, seega pole ka a...
    2 vastust
    Mõnele võibki selgitama jääda...
    Võib ka juhtuda kuskil, et "vabaabielumees" näiteks ära sureb. Kas oleksid nõus, et teie kodu läheks tema eelmisest kooselust sündinud lapsele ja sina koliksid kuuse alla?
    Vasta
  • Milles küsimus?

    12.06.2012 16:53
    Varad
    Tehke selgeks, millest artikkel räägib: varade jaotamisest pärast lahkuminekut, mitte kooselust ega sellest, kas üks ohverdab ennast rohkem kui teine.

    "kas Anne ja Jaak üldse tahtsid, et neid vabaabikaasadeks peetaks? Võib-olla nad ei tahtnudki just seepärast abielluda"
    Abielus inimesed jagavad ühist vara, teised mitte. Nii lihtne ongi ning see tuleks endale selgeks teha!

    Mõlemad peavad aru saama, et kes soetab vara, sellele see ka kuulub. Kui on huvi koos midagi soetada, siis tulebki koos soetada (maksed läbi panga, et oleks tõendatav).

    Kooselu
    Alati tuuakse näide, et naine kasvatab lapsed ning ei saa tööl käia ja ei saa karjääri teha ja üldse kooselu mehega oli tema elu raiskamine jne. Kas siis mees ei tee mitte midagi???
    Mees ja naine etendavad kodus erinevaid rolle ning kummagi tähtsust ei tohi alahinnata! Samuti on mõlemal õigus sündinud lapsega koju jääda.

    Keerulisem on laste olukord. Nemad ei tea midagi varade jagamisest ning neid väga ei hooligi (pigem küsimus, miks ema ja isa koos pole). Pärast kooselu saavad mõlemad toetada lapsi selles ulatuses, mis on võimalik/mis tahetakse. Mõlema soo puhul on musti lambaid: Mees - ei maksa alimente, naine - kasutab alimente oma tarbeks, mitte lapse ning ikka nõuab lisa (eelduseks laste elamine naiste juures). Reeglina ikka suudetakse kokku leppida, küsimus on tahtes.

    Selliseid olukordi on vähe, kus mees saab lapsed (kus on võrdõiguslikus???) ning seda ei oska mina küll öelda, palju on siis naisi, kes ei maksa korralikult alimente ning mehi, kes alimentide ostavad endale asju.
    Vasta
  • kaamel

    12.06.2012 16:55
    tõeline meestevihkaja on selle loo kirjutanud, minu abikaasa teenib pappi ja mina ka, naine isegi natsa rohkem ja kinnisvara kus hetkel elame on naise nimel ja varaleping on ka tehtud, huvitav kui ära lahutame kas lapsed jäetakse mulle ja lubataks mul vinguda ajakirjanduses.
    1 vastus
    Vasta
  • hmmm

    12.06.2012 16:55
    Kõigepealt "Vanapagan" võiks mitte demagoogitseda, vaid natuke teada Eesti seadusi - Abielu lahutades läheb jagamisele vara, mis oli soetatud abielu kestel. Nii. et auto, pärandus jms mis ta sai enne ei lähe jagamisele.

    Loodav kooseluseadus, millest juttu oli, on tegelikult "tsiviilpartnerlus," mille peamiseks eesmärgiks on anda võimalus samasoolistel paaridel oma kooselu seadustada. Põhimõtteliselt on tegu seadusega, mis annab abieluga peaaegu samaväärsed õigused-kohustused, kuid kannab teist nime, et mitte häirida heteroseksuaalseid inimesi, kes suhtuvad negatiivselt teissuguse orientatsiooniga inimestesse.
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 30 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused


 
 
 
 
Maaleht
AS Eesti Ajalehed
Narva mnt 11e, 10151 Tallinn

Maalehe toimetus
Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Pank:
SEB Pank 10002019347001, kood 401
Äriregistri nr: 10004521

Üldtelefon: +372 661 3300
Faks: +372 661 3344
E-postl: ml[at]maaleht.ee

Toimetuse kontaktid

Mis on Maaleht.ee

E-post: veeb[at]maaleht.ee

Kasutajatingimused

Reklaam / Advertising
Trükireklaam
Internetireklaam
Lisade ilmumise graafik


Telli reakuulutus
Vaata kuulutusi

Kontakt: +372 661 3333
E-post: reklaam[at]maaleht.ee

Tellimine
Probleemid kättetoimetamisega:

Maaleht: +372 661 3366
Eesti Post: +372 661 6616
Express Post: +372 617 7717


E-post: tellimine[at]maaleht.ee

Tellimisinfo

Maalehe Raamat
Telefon: +372 661 3390
Faks: +372 661 3344

E-post: raamat[at]maaleht.ee

www.mlraamat.ee

Ajakirjad
Maakodu
Telefon: +372 661 3370
E-post: maakodu[at]maaleht.ee
www.maakodu.ee

Maamajandus
Telefon: +372 661 3381
E-post: maamajandus[at]maaleht.ee
www.maamajandus.ee