Kohvilähkrid võtsid Leaderi toel Kärdlas võimu
Pole just igapäevane asi, et politseinikud lõbustavad linnarahvast politseimaja rõdul kõlava häälega lauldes ja kitarri mängides. Kes laupäeval Hiiumaal oli ja Kärdlasse sattus, võis just sellist pilti näha.
Kogu linnake kihas rahvast. Saaliti aedades, hoovides, sadamakail, muuseumis ja 15s ainult sel päeval avatud kohvikus.
Kartserisse oli järjekord
Politseimaja kohvikus Sinine Vilkur sai lisaks korravalvuritest hõbekõride kuulamisele ning kohvi (hiidlaste kõnepruugis lehmamust) ja suupistete mekkimisele sõrmejälgi anda, politseimaja köögipoolega tutvuda ja kartserit seestpoolt vaadata. Sinna pääsemiseks oli sel päeval lausa järjekord.
Ebba-Margareta lossikohvikus valitses risti vastupidine meeleolu. Seal troonisid krahvinna ja parunihärra, sagisid virtinad, teenijatüdrukud ja tallipoisid, klaasimeister, päevapiltnik ja lossiaednik. Kambris toimetasid ravitseja ja ennustaja. Pakuti peeneid jooke ja maalähedast sööki.
Mitmes kohvikus oldi aga sunnitud ladisevat vihma trosima. Betlemma Tähes toodi välja suur tükk kilet, mida külastajad saju korral pea kohal hoidsid.
Seda kohvimüümise kohta pidanud “kaleviwabrigu naised” lubasid pakkuda ka “lihtsamat sorti viljakohwi, sest kesse igapääw jaksab seda va kallist lehmamusta osta. Kui peaks kala merest käde saama, siis silgupissi saab leivaköruseks ja sibulanaati ja üks naene lubas kohwipaksu pääld ennustada”.
“Superhästi läks!” on kohvikutepäeva eestvedaja Ly Kaups Hiiumaa turismiliidust rahul. “Vaatamata halvale ilmale, oli meeletult rahvast. Ei kujuta isegi ette, mis oleks olnud ilusa ilmaga.”
Kohvikukülastajaid oli tuhandetes
Kohvikute päev toimus juba kolmandat korda, külastajaid oli Ly Kaupsi hinnangul mullusest lausa kaks korda rohkem. Väiksemates kohvikutes käis pool tuhat, suuremates mitu tuhat kohvi ja koogi nautlejat.
Kohaliku ajaloo ja kultuuriga seotud kohvikutepäeva idee tuli kärdlalastelt endilt – on neil ju kohviga juba pikaajaline suhe.
Kohvilähkriteks hakati Kärdla inimesi kutsuma seetõttu, et neil oli juba XIX sajandil teiste hiidlastega võrreldes kummaline komme sageli mingit kuuma pruuni jooki pruukida.
Toetust väikese linna jaoks nii laiaulatusliku ürituse korraldamiseks, reklaamimiseks ja DVDdele filmi väntamiseks sai Hiiumaa turismiliit Leader-programmist pea 99 000 krooni. Omalt poolt tuli lisada 11 000 krooni.
Kõik projektid on läinud suurepäraselt
“Rahastamine on keeruline,” tõdeb Kaups. Üks asi on, et kõik ürituse korraldamise kulud tuleb esmalt endal ära maksta ja toetus laekub mitu kuud hiljem.
Teine asi on, et kõik kulud pole toetuskõlblikud ja pahatihti kipub tekkima lisakulusid. Kohvikutepäeva korraldamine läkski maksma üle 150 000 krooni ja siinkohal ütleb Kaups tänusõnad sponsoritele.
“Hiidlastel ideid jätkub,” kinnitab kohaliku Leader-grupi ehk Hiiumaa koostöökogu nõustaja Ilmi Aksli. Esimesel poolaastal esitati 44 taotlust, millega küsiti kokku 9 miljonit krooni.
Kuna jagamiseks oli vaid 6,5 miljonit, tuli paljudele ära öelda. Kohalik hindamiskomisjon kinnitas 33 projekti ja neist 32 on praeguseks ka PRIAst toetuse saanud.
Kõige populaarsem oli ühistegevuse toetus, mille abil korraldati nii kohvikutepäev, “Hea energia festival” Kärdla elektrijaamas kui ka festivali “IV Hiiumaa homecoming” kontserdid. Leaderi toel tehakse korda ka mitu seltsimaja.
“Kõik projektid on läinud suurepäraselt!” ei hoia Ilmi Aksli rõõmu tagasi. Ta loodab, et ka edaspidi läheb sama hästi.
Teisel poolaastal on plaanis avada veel kolm meedet, mis erinevalt senistest on suunatud peamiselt väikeettevõtjatele.
Rohujuure tasand aitab
Kui tõukefondidega on mure, et ELi toetusraha ei suudeta ettenähtud aja jooksul ära kasutada, siis Leaderiga seda muret pole.
“Ettevalmistus oli pikk ja põhjalik,” hindab Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhataja Ave Bremse. “Kui taotlusvoorud aasta alguses avati, läks asi täiega käima.”
Leaderi puhul on otsustamine viidud rohujuure tasandile – kohalikud inimesed saavad ise otsustada, mida nende piirkonnas on vaja toetada.
Hiljem tehakse esitatud projektide seast valik kohaliku hindamiskomisjoni, mitte kaugel asuvate ametnike poolt. Tõsi, lõplik sõna toetuse määramisel on siiski PRIA-l.
Seni on kõige suuremad summad läinud külade uuendamiseks ning maaelanike põhiteenuste arendamiseks.
