|
"Et õige käitumise korral on pea kõik elektriohud välditavad, on iga toimunud õnnetus üleliigne," kirjutab Eesti Energia elektriblogis Elektrilevi käiduosakonna juhataja Jaanus Tiisvend.
Laste teadmised elektriohtudest on üsna napid, see teema pole atraktiivne. Kuid pea alati köidavad nende tähelepanu hoiatavad näited.
Möödunud aasta üks traagilisemaid elektriõnnetusi toimus 15aastase poisiga, kes ronis alajaama katusele. Raskeid vigastusi põhjustas hulljulge ja mõtlematu käitumine – poiss võttis sõpradele mulje avaldamiseks kinni alajaama isolaatoritest ja sai elektrilöögi. Aastaid tagasi jäi alajaamas mänginud poiss elektrilöögi tõttu ilma näppudest, surmaga on lõppenud juhtumid, kus laps on läinud tormiga allakukkunud elektrijuhtmeid puutuma.
Alajaamad või elektrikilbid võivad lahti jääda pahatahtlike inimeste või metallivaraste tegevuse tagajärjel ja seetõttu tuleb lapsi õpetada, et ka lahtistest elektriohu märgiga ustest ei tohi mitte mingil juhul sisse minna. Sel kevadel on metallivaraste tegevus ja elektriobjektide rüüstamised taas hoogustunud, mis võib ohtu seada uudishimulikud lapsed.
Mahakukkunud juhtmele ei tohi läheneda
Kui tuule tõttu on katki läinud elektriliin, ei tohi sellele läheneda. Mahakukkunud voolu all oleva juhtme lähedal on maapind pinge all ja sellele astudes võib saada eluohtliku elektrilöögi.
Mahakukkunud elektrijuhtme tõttu voolu alla jäänud inimest ei tohi puutoikaga abistada. Väljaõppeta inimene ei tee vahet madalpingevõrgu liinil, kus kannatanut tohib sel moel aidata, ja keskpingevõrgu liinil, kus see on eluohtlik. Seetõttu võib appi minnes kannatanute hulk hoopis suureneda. Puust harjavarre või mööblijupiga võib kannatanu juhtmest vabastada kodus, kuid mitte õues, kus vooluvõrgus tegemist suurema pingega.
Kõige kindlam on lastele rõhutada, et mahakukkunud juhtmele ei tohi lähedale minna ja kui laps märkab mahakukkunud elektrijuhet, tuleb sellest eemalduda rahulikult jalgu maapinnal lohistades neid teineteisest eemaldamata. Ei tohi teha tavalisi kõnni- ega jooksusamme, mis võivad põhjustada eluohtlikku sammupinget. Kui juhe ka pidevalt pinge all ei ole, võib spetsialist teha lülitamisi distantsilt – seega on kukkunud juhtme läheduses viibimine äärmiselt ohtlik ja sellest tuleb kindlasti hoida kaugemale kui 8 meetrit.
Kukkunud juhet märgates tuleb sellest teada anda vanematele, kes saavad helistada rikketelefonil 1343. Kannatanu abistamiseks saab laps või teismeline teha helistada kiirelt häirekeskusesse numbril 112.
Lastele tuleb ka selgitada, et elektriliinide läheduses on ohtlik mängida. Palli või tuulelohe tabamuse tõttu võivad liinijuhtmed kokku minna ja vigastuda, mis põhjustab elektrikatkestusi või ka liini katkiminekut. Juhtmete kokku lüües võib pritsida liinilt ülikuuma alumiiniumi.
Elekter ja vesi ei sobi kokku
Kodus on lastega õnnetusi tekkinud olukordadest, kus katkised või katmata pingestatud osadega elektriseadmed või -juhtmed on lapsele kättesaadavad. Ohtu kujutavad ka isevalmistatud elektriseadmed, näiteks isetehtud pikendusjuhtmed.
Traagiliselt võivad lõppeda juhud, kui elektriseadmeid kasutatakse selleks mitte ettenähtud kohtades. Kuna vesi juhib elektrit, tuleb elektriseadmete kasutamisel niisketes ruumides - vannitoas, köögis, keldris või garaažis - olla eriti ettevaatlik. Mingil juhul ei tohi niisketes ruumides kasutada pikendusjuhtmeid, mis võivad põrandal veega kokku puutuda. Paraku ei olegi see aga nii haruldane, et pesuruumi niiskel põrandal vedelevad pikendusjuhtmed, mis toidavad näiteks pesumasinaid.
Kurb näide on tuua aastaid tagasi toimunudst, kus vannituppa paigaldatud elektriradiaatorist sai elektrilöögi kuueaastane poiss, kes selle tulemusel hukkus. Ränga tagajärje põhjustas valedes tingimustes kasutatav elektriseade. Elektriohutuse rusikareegel on, et samal ajal elektriseadme tarvitamisega ei tohi kasutada vett ega viibida voolava vee juures. Seega ei tohi elektriseadmeid, näiteks fööni või pardlit, kasutada vannis või duši all olles. Vannis ollesei tohi kasutada ka mobiilitelefoni, mida parajasti seinakontaktist laetakse. Samuti ei tohi tulekahju puhul voolu all olevat seadet kustutada veega.
Lihtne põhitõde, mis lastele meenutamist vajab, on ka see, et lambipirni ei tohi vahetada ilma lülitist voolu väljalülitamata. Keerates võib pirn puruneda ja sisselülitatud voolu korral käes plahvatada, laps võib saada elektrilöögi.
Räägi lapsele elektriohtudest järgmist:
- Hoia eemale kohtadest, mis on märgistatud elektriohu märgiga
- Ära mängi elektriliinide juures
- Ära torgi elektriseadmeid ega puutu juhtmeid
- Ära kasuta elektriseadmeid vee läheduses
- Tulekahju korral ära kustuta mingil juhul voolu all olevat elektriseadet veega
- Elektriõnnetuse korral ära lähene voolu all olevale kannatanule, vaid helista 112
- Maha kukkunud elektrijuhtmest hoia nii kaugele kui võimalik
- Kui märkad maasolevat elektrijuhet, eemaldu sellest jalgu maapinnal lohistades neid teineteisest eemaldamata või hüppa rahulikult eemale kaks jalga koos. Kunagi ei tohi liinist eemale kõndida või joosta, sest nii võib tekkida sammupinge.
- Mahakukkunud elektrijuhet või lahtist alajaama ust märgates helista 1343
