20 aastat tagasi töötasid maal elavatest inimestest enam kui pooled põllumajanduses. Praegu on nende osa jäänud alla 10% ehk 20 000 inimese ringi. Kogu Eesti elanikest moodustavad nad vaid 3%.

“Järjest enam on nii, et maal tegeletakse looduse rüpes viibimise ja puhkamisega ning järjest vähem töö tegemisega,” tõdes Seeder lisades, et maaelu võti peitub järjest rohkem linnas. Praegu arendatakse riiklikult peamiselt Tallinna ja Tartut ning hajaasustust. Seedri sõnul on võtmekohtadeks hoopis maakonnakeskused, mis jäävad praegu riiklikust arengust välja.

“Tugevate maakonnakeskuste olemasolu tagab ühtlase arengu Eestis,” väitis Seeder. Seal teenuste arendamine tagab elanikkonna 20-30 kilomeetri raadiuses ümber linna. Seeder võrdles praegust olukorda rongiga – tegeletakse vagunite remondiga ja imestatakse, miks vedur ei liigu.

Ka Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi juht Rando Värnik kinnitas, et mõisted “maapiirkond”, “maainimene” ja “maaelu” on oma olemuselt hägused ja hägusus järjest suureneb.