|
Oo, seda heldimust ja romantikat, mida endistele aianduskooperatiividele ja suvilapiirkondadele mõtlemine tekitab. Linnakorterist sai suveks välja sõita rohelisele murulapile. Iga kuues Tallinna perekond omas sellist teiste sarnaste vahele surutud keskmiselt 600-ruutmeetrist krunti, suuruselt vaid kümnendik jalgpalliväljakust, kirjutab Novaator.ee.
Tänapäeval on samadesse kohtadesse minnes pilt sootuks erinev. Juba 2007. aastal tegime oma uurimisgrupiga avastuse, et 35 protsenti kruntidest on püsivalt asustatud. Elatakse aastaringselt. Huvitav on, et püsielanikega krunte oli kokku nendes piirkondades ligi 9000 samal ajal kui uuselurajoonidesse oli samaks perioodiks kolinud vaid 5500 perekonda. Tundus, et endised suvituspiirkonnad on muutunud kõige valdavamaks Tallinna eeslinna tüübiks. Sinna on pärast 2007. aastat veelgi elama kolitud, märgatav osa krunte kasutatakse jätkuvalt suvituseks või on need siis lihtsat lastud võssa kasvada.
Mis ootab püsielanikku suvilapiirkonnas? See ei ole enam seesama suvine romantika... Väike krunt on pakitud tihedalt naabrite vahele. Seal on vajaka talvekindlatest veetorudest. Elektriliinid on ajast ja arust. Tänavatel laiutavad sügavad porimülkad. Sügisel ja kevadel uputab. Purgimisautot on vaja kutsuda mitu korda aastas. Tänavavalgustust üldse pole. Solgivesi laiutab puurkaevu kõrval. Tänavad on liiga kitsad tuletõrjeautoga manööverdamiseks.
Miks inimesed siia elama on kolinud? Kes on siia kolinud? Millist elu siin elatakse ja tahetakse elada?
Lisaks juurdunud patriootidele elab siin 1990ndatel elu hammasrataste vahele jäänud inimesi, kes linnas elamist enam majanduslikult lubada ei saanud. Siin elab noori peresid, kellel uuselurajooni elama minekuks ei olnud piisavalt raha ja kes lihtsalt otsisid oma maja linna lähedal. Siin elab inimesi, kellele eluasemebuumi ajal lihtsalt meeldis just see maja ja see juba kõrgeks kasvanud haljastus kõikidest muudest oma kodu soetamise võimalustest enim.Edasi lugege portaalist Novaator.ee.
