Ka põhihariduseta noorele on koolitee lahti

Eriti tähtsaks peab Roosi lihtsustatud või toimetuleku õppekava järgi põhihariduse omandanutele ning ilma põhihariduseta noortele edasiõppimisvõimaluste pakkumist. Viimastega tegelemise kogemus on küll pärit Ameerika range sõjaväedistsipliiniga koolidest. Ka Vana-Vigalas kehtib neile rangem kodukord, mis jääb Ameerika omast küll kaugele maha.

Raske koolis püsida

"Selliste noorte õpetamise järele on suur vajadus, sest igal aastal jätab põhikooli pooleli sadu õpilasi," nendib Enn Roosi. "Sellepärast olemegi võtnud südameasjaks neile uue võimaluse andmise. Ühel korralikul inimesel peab oma elu alustades ikka põhiharidus omandatud olema, ilma selleta on üsna nigel hakkama saada."

Ühe variandina saavad põhihariduseta noored üldainetest loobuda ja pühenduda ainult ametile - hetkel on selleks ametiks autohooldaja. Teine võimalus on omandada korraga nii põhiharidus kui eriala, milleks on praegu puidutöö ja ehituspuusepa amet. Mõlemaid võimalusi kasutatakse üsna agaralt, näiteks käesoleval õppeaastal käis Vana-Vigala koolis umbes poolsada põhihariduseta noort.

"Sellise koolituse põhirõhk on ikkagi põhihariduse saamisel," tõdeb Enn Roosi. "Ameti omandamine on seal kõrval õppimise mitmekesistamiseks ja nii-öelda väikeseks magustoiduks. Seda seetõttu, et erialaaineid on üldainete kõrval liiga väike hulk ja päris meistriks nende abil ei saa. Aga töömehetee alguseks aitab sellest küll."

Samas tunnistab direktor, et selliste noorte - kellest lõviosa moodustavad poisid - koolis hoidmine ja õppimiseni juhtimine on paras kunsttükk. Neil puudub harjumus õppida ning probleemide hulk, mis neist paljudega kaasas käib, on ebatavaliselt suur. Roosi hinnangul jätab umbes neljandik õppuritest kooli kõigist pingutustest hoolimata siiski pooleli ning kaob vaateväljast. Aga suur osa õnnestub õigele rajale suunata.

"Mõni poiss on varem igasugustesse jamadesse sattunud ja mitmest koolist välja langenud, aga tuleb meile ja osutub päris korralikuks õpilaseks," kostab Enn Roosi. "Ta suudab end siin teises keskkonnas täiesti ümber lülitada ning meil jääb üle ainult imestada, kuidas ta eelmistes koolides hakkama ei saanud."

Sepad ja kiviraidurid

Põhi- ja keskharidusega noori ootavad aga Vana-Vigala kooli autondusega seotud erialad - maaler, tehnik ja diagnostik. Neist viimast õpetatakse üsna vähestes koolides, ehkki tegu on väga hinnatud ja tööpuuduse pärast mitte kartma pidava ametimehega.

Automaalri eriala lõpetanute hulgas on olnud isegi kaks õrnema soo esindajat, kellest üks sai hea kunstiande tõttu tunnustatud värvisegajaks.

Samuti õpetatakse Vana-Vigalas sepaametit ja kivitööd, mida omaette erialadena teistes kutsekoolides omandada ei saagi. Ehkki tegu on väga spetsiifiliste ja haruldaste erialadega, ei tohiks nende lõpetajatel hiljem töö leidmisega raskusi olla.

"Kui viis õppeasutust seppasid koolitaks, siis neile ilmselt töökohti ei jaguks," nendib Enn Roosi. "Aga ühe kooli lõpetajatele on tööd küll. Meie vilistlased on läinud edasi õppima kunstiakadeemiasse ja Tartu kõrgemasse kunstikooli, nii mõnigi on avanud oma sepatöökoja."