Siiski ei saa olla kindel, et kogu lisamaksust laekuv raha läheb kultuuripealinna ürituste tarbeks, sest maksu laekumist kontrollib rahandusministeerium, märkisid ürituste korraldamisega seotud inimesed Istanbulis. Kuna aga nii riiki kui ka Istanbuli linnavalitsust juhib üks erakond, siis puudub siin suurem vastuolu kahe võimukeskuse vahel, tunnistasid samad inimesed Maalehele.

12 miljoni elanikuga metropoli rahalised võimalused on ülisuured. Mirze sõnul oli eelmisel aastal kultuuripealinna eelarve 20 miljonit, tänavu 100 ning 2010. aastal 150 miljonit eurot (vastavalt 313 miljonit; 1,565 miljardit ja 2,348 miljardit krooni). Sellest ligi 99 protsenti laekub keskvalitsuselt, umbes üks protsent eraannetajatelt ning ülivähe (1,5 miljonit eurot) on tulnud Euroopa Liidult. Sellest rahast 65 protsenti kasutatakse hoonete ja kultuuriväärtuste kordategemiseks, veerand kultuuri- ja kunstiürituste korraldamiseks ning kümnendik turismi ja teavitustöö edendamiseks.

Tänavuse Euroopa kultuuripealinna Vilniuse korraldustoimkonna esindaja Aušra Lukošiūnienė teatas Maalehele, et nende tegevuse eelarve aastatel 2006-2009 oli 70 miljonit litti (317 miljonit krooni), millele lisanduvad infrastruktuuri arendamisele eraldatud summad.

„Me aitasime korraldada umbes 900 erinevat üritust, kusjuures kõik kavandatud ettevõtmised viidi ellu," kinnitas Lukošiūnienė.

Sel nädalal selgus, et Tallinna järgmise aasta eelarve projektis on kultuuripealinna sihtasutusele eraldatud summat vähendatud 40 miljonilt 20 miljonile kroonile.

Tallinn on koos Turuga Euroopa kultuuripealinn 2011. aastal.