Ettevõtted peavad tööle naasvatest emadest lugu, kuid värvata neid ei soovi
Töökohalahenduste pakkuja Reguse uuringust selgus, et värskeid emasid värvata soovivate ettevõtete hulk on eelmise aastaga võrreldes viiendiku võrra vähenenud.
Kui eelmisel aastal oli 44% ettevõtetest nõus tööle võtma värskeid emasid, siis 2011. aasta alguses on see protsent langenud 36-ni.
Üleüldist töölevärbamist vaadates on 45% ettevõtetest kavas 2011. aastal oma personali täiendada, ent Reguse uuringust selgus, et uute emade värbamise soov on vähenenud tunduvalt, põhjustades seeläbi muret peredele, naisõiguslastele ja riigile.
Põhjamaades on see suund veelgi enam märgatav, kus 51% ettevõtetest plaanivad personalilisa, kuid kõigest 17% on andnud teada kavatsusest palgata vastseid emasid.
Aruandest selgub tööandjate hirm, et töötav ema on vähem kohusetundlik ja paindlik (37%), lahkub vahetult pärast koolituse läbimist teise lapse saamiseks (33%) või on aegunud oskustega (24%). Põhjamaades olevate ettevõtete juhid oli kõige rohkem mures selle pärast, et töötav ema võib uuesti jääda lapseootepuhkusele (32%), kuid vähem probleeme seostati aegunud oskustega (13%).
Nimetatud avastused tekitavad meelepaha naisõiguslastele, sest käesoleval aastal näitab majanduse kasv tööturu üleüldise olukorra paranemise märke. Reguse korraldatud uuest uuringust selgub samuti, et ülejäänud ettevõtjatel on kahtlusi vastsete emade värbamise osas.
Positiivne on see, et enamik ettevõtteid peavad lugu tööle naasevatest emadest, kusjuures 72% väidab, et osalist tööaega soovivate emade eiramine ettevõtete poolt tähendab millestki olulisest ilmajäämist. Lisaks 56% arvates on töötavatel emadel pakkuda oskusi, mida on praegusel tööturul raske leida; 57% kinnitas, et nad hindavad kõrgelt emaduspuhkuselt naasvaid emasid, sest oma kogemuste ja oskuste juures ei nõua nad suurimat töötasu.
Põhjamaades on suurema töötasu mitteküsimine ülemaailmsest keskmisest väiksem (43%), mis viitab sellele, et töötavad emad seisavad paremini oma õiguste eest saada õiglaselt tasustatud.
