|
Eestis ei ole osaajaga töötamine kuigi levinud. 2010. aastal töötas osaajaga 10% 25–49-aastastest töötavatest naistest ja vaid 4% sama vanuserühma meestest. Euroopa Liidus (EL) töötas 2010. aastal osaajaga 29% 25–49-aastastest töötavatest naistest, enim Hollandis (72%), Šveitsis (63%) ja Saksamaal (46%). Eestist vähem osaajaga töötavaid naisi oli Kreekas (9%), Leedus (8%), Slovakkias (4%) ja Bulgaarias (2%).
Osaajaga töötavad mehed olid ka mujal EL-is üsna harv nähtus. EL-is töötas 2010. aastal osaajaga 6% 25–49-aastastest töötavatest meestest, vaid Hollandis ületas see näitaja 10% piiri.
Peale soo mõjutab osaajaga töötamist ka laste olemasolu leibkonnas. Meeste puhul see vähendab osaajaga töötamist ja naiste puhul suurendab. Laste vanus meeste osaajaga töötamist oluliselt ei mõjutanud, naiste puhul eristusid teistest need, kelle leibkonnas oli kuni kaheaastane laps. Nii väikeste lastega töötavatest naistest töötas osaajaga ligi kolmandik. Vanemate lastega naiste hulgas oli osaajaga töötajate osatähtsus aga samas suurusjärgus nagu töötavatel naistel vanuserühmas 25–49 tervikuna.
Kuni kaheaastaste lastega naistest üle poole nimetas osaajaga töötamise põhjuseks vajadust hoolitseda laste eest. Teistel oli peamine põhjus tellimuste või töö vähesus või see, et ei suudetud leida täisajaga tööd.
Osaajaga töötaja on hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg. Hinnangud põhinevad Eesti tööjõu-uuringu andmetel.
