|
“Kuidas see meie riigis ikkagi nii saab olla?” küsib 40 aastat Lihulas lasteaiaõpetajana töötanud Viive Õismaa. “Mis me siin siis tegema peaksime, kõik maalt Tallinnasse minema või?”
Praegune pensionisüsteem on tema meelest ebaõiglane ja madalama palga saajaid alavääristav. Kui oled omandanud vastava hariduse, pidevalt end täiendanud ning teed tööd südamega, siis on raske mõista, miks töö ikkagi täie ette ei lähe ning pensioniaasta koefitsient on vaid 0,7.
Et Lihula lasteaias on peale Õismaa veel teisigi staažikaid töötajaid, siis oli neil nalja palju, kui remondi käigus hoone juurde ratastooli tarvis kaldtee ehitati: pensioniea tõustes ongi vanuritest kasvatajatel hea tööle vurada...
Nali naljaks, aga juba praegu on lasteaias selline juhtum, kus samade õpetajate käe all sirgub kolmas põlvkond – rühmas on käinud ema, tema laps ja nüüd on seal ka lapselaps.
Viive Õismaa arvab, et samasuguseid asju tuleb ette edaspidi veel paljudes lasteaedades, sest lasteaednikel pole lihtsalt võimalik teenitud pensioniga koju jäädes sellest ära elada. Ka tema ise kavatseb pärast pensioniea saabumist tööl edasi käia.
Kuid Õismaa lugu pole veel kõige hullem: samas lasteaias töötab ka inimesi, kelle penisoniaasta koefitsiendiks on 0,5. Miinimumpalga puhul on see koefitsent aga vaid 0,3.
Praegune süsteem arvestab igaühe panust
Põhjus, miks alampalka teeninud inimene täisväärtuslikku pensioniosakut ei saa, tuleneb pensioniarvutamise loogika muutumisest 1990. aastate lõpus. Tööstaaži kõrval hakati alates 1999. aastast tähtsustama ka inimese palga pealt makstud sotsiaalmaksu.
Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Liidia Soontak selgitab, et kui arvutamisel lähtutaks ainult töötatud aastate arvust ega võetaks arvesse tasutud sotsiaalmaksu, siis oleksid kõigi ühepalju aastaid töötanud inimeste pensionid võrdsed.
“See oleks aga ebaõiglane, sest inimeste panust hinnataks ühtemoodi, vaatamata sellele, et nad panustavad süsteemi erinevalt,” selgitab Soontak. “Kuna soovime väärtustada tööd, ei saa me tagasi minna ainult tööaastatest sõltuvale osale, see ei motiveeri sotsiaalmaksu tasumist.”
Soontak rõhutab, et ehkki pensioni suurus sõltub tasutud sotsiaalmaksust, on pensionide erinevused siiski palju väiksemad kui palkade erinevused. See tuleneb asjaolust, et kolmandiku pensionist moodustab kõigile võrdne baasosa. Enamgi: baasosa turgutatakse mitmesuguste indeksite ja koefitsientide abil üha suuremaks, mis kasvatab ka väikesepalgaliste riiklikku pensioni. Tööstaaži ja sotsiaalmaksu osa pensionis aga vastavalt üha väheneb.
“Kuivõrd pensionikindlustus on solidaarne kindlustus, teeb riik ümberarvutuse elu jooksul just madalamat palka saanud inimeste kasuks,” ütleb Soontak.
Seega muutuvad nii kõrgepalgaliste kui madalapalgaliste riiklikud pensionid tulevikus üha sarnasemaks. Kui kõrgepalgalised tahavad vanaduses nautida kõrget pensioni, peavad nad lootma pigem oma II ja III sambale.
Aastakümneid madala palga eest tööd rüganule on ministeeriumi selgitused siiski kehv lohutus.
Hull ettevõtmine tõi korraliku pinsilisa
Et pensionipõlv veidigi muretum tuleks, võttis pea kogu elu Järvamaal lüpsjana töötanud Valli Laarmaa ette julgena tundunud sammu. Kui pensionini oli jäänud aasta, läks ta tööle Soome. Nüüd on naine seal viis aastat lehmi lüpsnud. Nende aastate eest saaks ta Soomest pensioni ligi 200 eurot. Kurioosseks teeb asja see, et Eestis töötatud mitmekümne aasta hind on samas ligi 315 euro suurune pension.
“Tegin Eestis sama tööd, füüsiliselt oli vahel isegi raskem,” imestab Laarmaa nüüd ja ütleb, et lausa võimatu on aru saada, kuidas kahel kõrvuti asuval maal töö eest nii erinevalt makstakse.
Kui Soome tuttavad kuulsid, kui palju Laarmaa Eestis pensioni saab, jäid nad vait. “Päris tükk aega olid vait, nemad siin seda ette ei kujuta, kuidas sellise rahaga arveid makstakse ja mille eest elatakse.”
Palk, mida Laarmaa Soomes teenib, ületab tunduvalt praeguse Eesti keskmise. Ometi ei ole päriskodust eemal raha teenimine tore, koduigatsus vaevab ja meel läheb kurvaks, kui kahe riigi olusid omavahel võrrelda.
“Eluaeg olen lapsi kasvatanud ja raha lugenud, nüüd elan siis kord ka nii, et ei pea igaks ostuks pikalt koguma, elan nagu normaalne inimene,” räägib naine. “Aga miks ma ei võiks nii elada Eestis?”
Laarmaa enda tutvusringkonnaski on küllalt Soome läinud inimesi, kes parema meelega Eestis oleksid, kuid tänu Soomes oldud ajale saavad nüüd loota kopsakamale pensionile ning nautida soojamaareise, mis kodumaal kättesaamatuks jääks.
Naaberriikide pensionid
Soome tööpension koguneb kindlustusmaksetest, mida tööandja on töötaja eest maksnud.
Pensionär võib arvestada, et tema tööpension on 49% tööl teenitud keskmisest brutopalgast. Soome maksusüsteemi eripärade tõttu on tööpensioni suhe netopalka aga isegi kuni 58%.
Soome pensionisüsteemi kodulehekülje www.tyoelake.fi kohaselt saab näiteks 1000eurost palka teeninud soomlane vanaduspensioni 493 eurot. Soome mõistes väikesepalgalisel inimesel on aga võimalik taotleda lisaks rahva- või tagatispensioni, mistõttu 1000eurone palk võib anda peaaegu sama suure pensioni. Pensioniõigus tekib igaühel, kes on Soomes vähemalt kolm aastat seaduslikult elanud.
Eestis tõusid pensionid tänavu kevadel 13 eurot ning keskmine pension on 318 eurot. Läti pensionärid saavad pensioni keskmiselt 217–260 eurot. Viis protsenti Läti pensionäridest saab üle 434 euro, 6% aga alla 144 euro kuus.
Mis on pensioni sees?
Riiklikku vanaduspensioni nimetatakse sageli esimeseks pensionisambaks, kuid ka see esimene sammas sisaldab tegelikult kolme komponenti.
- Esimene komponent on pensioni baasosa, mis on kõigile võrdne ega sõltu pensionäri tööstaažist ega tema makstud maksudest. Alates 2012. aasta 1. aprillist on baasosa suuruseks 120,2069 eurot.
- Teine komponent on staažiosak. Selle suuruse määrab, kui palju tööaastaid on pensionär töötanud enne 1998. aasta 31. detsembrit (lisaks lähevad arvesse töötamisega võrdsustatud aastad, näiteks laste kasvatamine või ajateenistus). Ühe staažiaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,515 eurot.
- Kolmas komponent on kindlustusosak. Selle suurus sõltub tõesti sellest, kui palju on inimese töötasult alates 1999. aasta 1. jaanuarist sotsiaalmaksu makstud.
Kindlustusosaku arvutamisel vaadeldakse iga tööaastat eraldi. Kui sotsiaalmaksu on makstud kõnealuse aasta keskmise töötasu vääriliselt, siis läheb selle aasta koefitsiendina kirja 1,0. Praegu on aastakoefitsient 1,0 väärt 4,515 eurot.
Kui kõnealuse aasta eest on makstud sotsiaalmaksu vähem, kui eeldanuks toonase aasta keskmine töötasu, siis on koefitsient väiksem kui 1,0 ja ka raha saab pensionär selle aasta eest vähem. Kui aga sotsiaalmaksu on makstud keskmisest rohkem, siis on koefitsient suurem kui 1,0 ning ka pension on suurem.
Madalam palk viib kümnendiku
Kui palju saab pensioni hüpoteetiline isik, kes läheb tänavu pärast 45aastast töömeheteed pensionile...
- ... kui ta teenis kogu aeg täpselt keskmist palka?
Esmalt on talle garanteeritud baasosa 120,2 eurot. Seejärel saab ta 32 tööaasta eest, mis eelnesid 1999. aastale, kokku 144,48 eurot. ärgnenud 13 aasta eest saab ta 58,6 eurot. Pension kokku: 323,28 eurot.
- ... kui ta on alates 1999. aastast kogu aeg teeninud kehtivat miinimumpalka?
Miinimumpalga ja keskmise palga suhe annab aastakoefitsiendiks laias laastus 0,3, mis toob pensionärile ühe aasta eest sisse 1,3545 eurot kuus. Viimase 13 tööaasta eest saaks ta järelikult 17,6 eurot. Pension kokku: 282,28 eurot.
Keskmist palka teeninud inimesega võrreldes kaotab miinimumpalka saanu seega 41 eurot kuus.
Kui oluline raha see pensionärile on? Viljandi Pensionäride Liidu juhatuse esimees Matti Raie ütleb, et kui 40 eurot kroonidesse arvutada, tuleb kokku üle 600 krooni, mida varem peeti suureks summaks.
“Paljude inimeste pensionid on alla 300 euro ja selle rahaga rahuliku südamega kodus ei istu. Need, kellel tervis vähegi lubab, haaravad ikka igast võimalikust tööotsast kinni,” tõdeb ta.
Miks ei võiks aastakoefitsienti 1,0 anda miinimumpalk, mitte keskmine palk?
Eiki Nestor, Riigikogu liige, SDE
Tegelikult ei oleks sellest mingit vahet. Kui hakata koefitsienti 1,0 andma alampalga pealt, siis pensionideks välja makstavat raha sellest ju juurde ei teki. Aritmeetika oleks lihtsalt teistsugune ning aastakoefitsiendi 1,0 rahaline väärtus oleks väiksem kui praegu. Sisulist muudatust see endaga kaasa ei tooks.
Muidugi võiks aritmeetikat muuta, see tooks kaasa suure pealkirjaga uudise, kuid pensionipäeval pahandaksime palju inimesi uuesti ära, sest raha poleks varasemast rohkem.
Arusaamatust ja segadust tekitab sõnastus, mis omal ajal seadusse kirjutati. See ei ole kõige ontlikum, eriti kui seda lugeda pensioniteadetelt, mis inimestele koju saadetakse.
Sageli arvatakse, et miinimumpalka teenival inimesel ei lähe terve aasta tööaastana kirja. Tegelikult läheb ta staaži mõttes kirja küll. Kõigil, kes on saanud aasta jooksul vähemalt alampalga suurust töötasu, läheb staažiarvestusena kirja üks aasta. Kuid staažiarvestust on alates 1999. aastast vaja ainult pensioniõiguse kindlakstegemiseks.
See seadus võeti vastu 1998. aasta mais, vastu hääletas üks Riigikogu saadik ja erapooletuks jäi samuti üks saadik, see olin mina.
I pensionisamba tegi valmis Koonderakonna valitsus.
Hiljem lisas see valitsus, kuhu ka sotsiaaldemokraadid kuulusid, pensionide indekseerimise.
Näiteks Soomes ei ole üldse säärast asja nagu meie kõigile võrdne pensioni baasosa. Soome pension sõltub töötatud aastatest ja teenitud palgast. Soomes polegi võrdset baasosa vaja, sest neil on korralik palgasüsteem, mille korraldamise on enda kätte võtnud Soome ametiühingud ja tööandjad.
Tänu sellele on Soomes normaalne palgapoliitika ja vahed inimeste sissetulekutes ei ole suured. Meil kahjuks sellist palgapoliitikat paljudes valdkondades ei ole.
Meil tuli võrdne baasosa luua selleks, et tasandada olematut palgapoliitikat. Algse eelnõu kohaselt oleks baasosa kaal pidanud olema suurem kui üks kolmandik, aga Riigikogus muudeti seda nii, et see on üks kolmandik keskmisest pensionist.
Baasosa kasvab aga siiski kiiremini kui inimese panusest sõltuv pensioniosa.
Tulevikus peaks kõik kuni keskmist palka teeninud inimesed hakkama saama ühesugust riiklikku pensioni, nende isiklikust tööpanusest jääb siis sõltuma II samba kogumispensioni suurus.
