03.06.2010, 00:00
Digi-TV: kelle hüveks ja kelle arvelt?
Ehkki 1. juulist näeb pilti ainult digiteleviisorist, ei ole ligi 50 000 peret endale veel moodsat telerit või vähemasti vanale telekale digiboksi hankinud.
FOTO:
Mida annab rahvale üleminek digitaaltelevisioonile? Ennekõike saame võimaluse maksta tasuliste telekanalite eest ning imetleda klantsivat pilti. Uusi huvitavaid vabakanaleid silmapiiril ei ole. Kui kevadel puud lehte läksid, kadus Mikitamäe vallavanema Inge Hirmo kodutelekast igasugune pilt. Ega ole tänini tagasi tulnud. Räpinas elav Hirmo on seejuures käitunud igati eeskujuliku televisioonivaatajana ning soetas endale aegsasti moodsa digiteleviisori. Sisseehitatud digiboksiga digiteleviisoreid peetakse töökindlamaks ja mugavamaks variandiks kui vanale telekale digiboksi külgesobitamist, ehkki viimane lahendus on mõnevõrra odavam. Talvel näitaski uus pill pilti, ehkki aeg-ajalt pisut hangudes. Kuid siis läksid puud roheliseks, Valgjärve telemastis tehti ümberhäälestustöid ning kontakt Hirmo kodu ja Tallinna telemaja vahel katkes. “Räpinas on digipildiga probleeme teistelgi,” ohkab Hirmo. “Pean nüüd selle asjaga tõsiselt tegelema hakkama, nähtavasti pean vahetama oma teleka antenni, kaabli... Muidu on oht üldse ilma Eesti kanaliteta jääda, näen siis ainult Venemaa omi.” Kümneid kilomeetreid Räpinast eemal kõplab Äksi mees Osvald Rand maasikapeenraid ega ole samuti digitelevisiooniga rahul. Tõsi, kanaleid on nüüd rohkem, kuid mõnusat lõõtspillimuusikat mänginud ALO-TVd digiboksiga enam ei näe, kurdab Rand. “Teised kanalid, mis digiga juurde tulid, seda ei asenda. Noortele muidugi meeldib alasti naisi vahtida, kuid meid, vanemaid inimesi, see nii väga ei huvita,” mõtiskleb Osvald. “Küllap on selle digi-TV taga samad lood nagu mõne aja eest raadiote väljavahetamisel: kellelgi on kaup lattu seisma jäänud.”