Eestis on läbitud juba kõik kohtuastmed kuni riigikohtuni välja. Nüüd jõuti Euroopa kohtusse. Avatud on toimik nr 18031/09, menetlusse seda võetud veel pole.

Vastuolu on põhimõtteliselt lihtne. Üks pool tahab, et mäel oleks rahu ja vaikus, et tunnistataks hiite pärimuslikku pühadust ja usulist tähendust. Teine pool tahab mäge pisut ümber kujundada, et ehitada sinna puhke- ja spordikeskus.

Maailmavaade on erinev

Põhimõtteliselt on ka keskuse rajajate eesmärgid õilsad. Noored tahetakse tuua kodunt, tuhvlite ja diivanite maailmast välja, loodusesse.

Keskust arendava Valtu spordimaja juhataja Kalju Kalda näeb silme ees valgustatud suusaradu, talveks üles seatavaid tõstukeid, pesemisvõimalust.

Kehtna vallavalitsusel valmis juba aastal 1997 arengukava. Sellest ajast alates on mäel ka vahelduva eduga askeldatud.

Aastast 2008 pärineb keskuse tasuvus- ja teostatavusanalüüs, milles loetletud plaanid võivad esivanemate kommete austajaid tõesti hirmutada: mäetõstukid, murdmaasuusarajad, võrk- ja korvpalliväljakud, jalgpallistaadion, tenniseväljakud, parkla, pumbamaja.

Kui suurejooneline spordi- ja puhkekeskus tegelikult tuleb, pole siiski veel selge.

Pole ka veel selge, kas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus selleks üldse raha annabki. Kui aga annab, on keskus arendajate väitel 2011. aasta sügiseks valmis.

Kus jookseb hiiemäe piir?

Asja võib raha kõrval väärata aga ka Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu pöördumine Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Ning sealgi võib tekkida küsimus, kus on siis pühapaiga piir.

Praegu on arheoloogiamälestisena kaitse all mägi ülalpool 99 meetri taset merepinnast, aga see joon pole maastikus eristatav.

“Pealegi jäävad nii tõmmatud piiri puhul põline jaanitulekoht Hiiemäel ja Tõnniauk kaitse alt välja,” tõdeb Arvi Sepp. “Ainsana kaitse all olevale kõige kõrgemale nukile ei mahukski hiiepüha pidama.”

Sepp teab, et kitsalt arheoloogilises võtmes – kultuurkiht, leiud – pole hiiekoht tõesti kuigi väärtuslik. Hiiekohtades pole elatud, seega pole tekkinud arvestatavat kultuurkihti.

“Aga looduslikud pühapaigad on tihti kaitse all just pärimuse põhjal,” leiab ta. “Ning ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertkomisjon on sel aastal teinud ettepaneku mälestise piiride laiendamiseks.”

Vastuolud hiiemäe kui pühapaiga kaitsjate ning sinna puhke- ja spordikeskuse rajajate ehk Kehtna vallavalitsuse vahel on püsinud aastaid.

Paluküla sõda

Ägedaks mindi juba 2004. aasta sügisel, kui üks pool tahtis mäesse lõigata tõstukiterrassi süvendi ja oli juba buldooserigi kohale toonud, teine pool aga kutsus inimesed mäele seda takistama. Seda vastasseisu on hiljem nimetatud ka Paluküla sõjaks.

Senised kohtuskäigud lõppesid 2008. aastal riigikohtu otsusega, mis andis arendajatele põhimõtteliselt vabad käed.


Paluküla hiiemägi

- Asub ajaloolise Rapla ja Juuru kihelkonna piiril, praeguses Kehtna vallas. Harjumaa kõige kõrgem ajalooline mägi (106 meetrit).

- Mäe kohta on tavalisest rohkem loodusliku pühapaigaga seotud pärimusi.

- Enne II maailmasõda on räägitud, kuidas hiietavade järgimine Palukülas igapäevast elu mõjutas. Et kui ükskord hiiemäel palju leppi maha võeti, suri külas palju loomi ära.

- Samast ajast on pärimusteateid andide viimisest, eriti on viidud värsket: uudsevilja, esimene osa saagist, õlleteost jne.

- Hiiemägi on au sees siiani.