Poeg meisterdas vanematele puukuuri kui kunstiteose
Ligidalt vaadates osutub see puukuuriks, mis näeb aga välja kui kunstiteos. Ja kui pererahvas juhtub õues liikuma, kiputakse sageli neilt selgitustki küsima.
“See on jah nüüd nagu kohalik vaatamisväärsus kohe, käivad, vaatavad, pildistavad,” räägib perenaine Linda Soo, kes inimeste huviga juba harjuma hakkab.
“Las aga vaatavad, ega me piletiraha võtma hakka,” naerab abikaasa juttu kuulav Tammiku talu peremees Konstantin Soo.
Puukuuri sünniloos pole peremehe sõnul midagi erilist: 30–40 aastat vana kuur lagunes lihtsalt ära. Aga ilma kuurita hakkama ei saa ju.
Et laudu uue tegemiseks nii palju ei olnud, tuli vanapaari poeg Raimo mõttele laduda seinad üles halgudest.
Raudtorud said pandud postideks maasse, katus peale, halud ümber ning valmis oligi. Kui ka seinad sisse arvata, mahutab kuur oma 40 ruumi puid, millest jagub vähemalt paariks talveks.
Päris kiiresti ehitus ka ei läinud. Poeg tahtnud, et seinad lihtsalt puuriita ei meenutaks, vaid et ka kena vaadata oleks.
Nii on halgude vahele kunstipäraselt sätitud looreha suur ratas, samuti looreha iste, mis istudagi kannatab. Veel läksid mängu hobuheinaniidumasina rattad. Muide, ratastel on ka praktiline otstarve – läbi nende liigub kuurist õhk läbi, et puud paremini kuivaksid.
Talvel aga, et lumi sisse ei tuiskaks, saab need n-ö õhuaknad kilega kinni katta.
Pilk jääb veel pidama halgude vahele peidetud vankrile, millel puukooremgi peal. Tagatipuks on seinu kaunistamas puutünnid, kus kunagi kapsast hoiti, hulk hoburiistu ja vanu piimanõusid.
“Vanad asjad sai sel moel ära kasutada, niimoodi otsekui näitusele panna,” on Konstantin Soo poja tehtuga igati rahul.
Vanapaar usub, et seda ilu jätkub nende koduõuele kauaks. Puid on kuuris nii palju, et ei ole vajadust seinu kütma hakata. Pealegi võivad halud seinteks olla pikki aastaid. Nendega ei juhtu midagi, kui katus on peal ja tuul käib alt läbi.
