VAATA TAEVASSE: Heledalt särav Jupiter ennustab häid aegu
Mis hele täht see lõunataevas sirab? Nii on tänavu hilissuve õhtuti mu käest üsna sageli küsitud.
“J-täht!” olen vahel vastanud ja pärast pausi lisanud, et see ei ole siiski täht, vaid planeet Jupiter. Heleduse poolest öötaevas aga jääb ta tõesti alla ainult Veenusele. Päikese ja Kuu heledus on muidugi omaette ooperist.
Jupiteri heledus on praegu, 2009. a septembri lõpul –2,5 tähesuurust. Mida heledam taevakeha, seda väiksem arv on tema tähesuuruseks. Näiteks Suure Vankri Hundil on heledus 4, Põhjanaelal 2, Marsil enimalt –2,9 (praegu 0,8), Veenusel enimalt –4,6 (praegu –3,8).
Meie kandi rekordimees
Päikesesüsteemi rekordimees on Jupiter paljudel aladel. Ta on suurim planeet – mahutaks endasse kaugelt üle tuhande Maa –, ja kõige massiivsem – massi rohkem kui kõigil ülejäänud planeetidel ja kuudel kokku.
Selle hiiglase käes on ka ilmarekordeid. Kui Maal kestavad orkaanid-taifuunid päevi, halvemal juhul nädalaid, siis Jupiteri Suur Punane Laik on seal teadaolevalt möllanud üle kolme sajandi ja võib-olla palju kauemgi.
Too ovaalne keeris lõuna pool ekvaatorit on küllalt suur, et sinna mahuks paar-kolm Maad. Laigu mõõtmed on 24 000 – 40 000 x 12 000 – 14 000 km. Keeris pöörleb vastupäeva, teeb ühe täispöörde kuue Maa päevaga ja tuule kiirus selle servades ületab 400 km/h. Kurikuulsas 2005. aasta Katrina orkaanis oli tuule tugevus hetketi 280 km/h.
Niisamuti on Jupiteril kõige võimsamad tormid ja kõige vägevamad, 1000 km pikkused välgud.
Juulis 1994 toimusid seal suurimad inimsilmaga nähtud plahvatused Päikesesüsteemis. Carolyn ja Gene Shoemakeri ning David Levy avastatud komeedi Shoemaker–Levy 9 vähemalt 21 osa, suuremate läbimõõt kuni 2 km, põrkasid Jupiteriga kokku kiirusel 60 km/s. Suurima plahvatuse võimsus 18. juulil oli niisama suur kui 6 000 000 megatonnil trotüülil. Võrdluseks: Hiroshimale 1945 heidetud tuumapommi trotüül-ekvivalent oli 0,02 megatonni.
Kas Jupiter ongi Päikesesüsteemi tolmuimeja, mis komeete ja muud meile ohtlikku kosmosekola enda külge tõmbab, või suur huligaan, kes neid hoopis Maa poole pillutab? Teadlased vaidlevad selle üle ägedalt.
Kui tihedalt meie elupaik õieti asustatud on? Paneme 1,4 mln km läbimõõduga Päikeseks maha korvpalli ja samas skaalas vähendatud planeedid. 10 m kaugusele asetame mannatera – 0,8 mm suuruse Merkuuri, 19 m ja 26 m kaugusele kaks 2mm riisitera – Veenuse ja Maa. (See 26 m on looduses 150 mln km.) Maast 7 cm kaugusel on 0,5 mm suurune mannatera – Kuu.
41m korvpallist eemal asub veel üks riisitera – 1,2mm läbimõõduga Marss. Siis tuleb tükk tühja maad ja 140 m kaugusel asub 25 mm jämedune ümar ploom – Jupiter.
Korvpallist 256 m eemal on rõngastega ehitud 20mm läbimõõduga kirss – Saturn. 515 m ja 808 m kaugusele korvpallist paneme kaks 8 mm suurust sõstart – Uraan ja Neptuun. Lähima tähe, Proxima Centaurini on selles mudelis 7255 km.
Jupiteril on tervelt 63 kuud, neistki mõni rekordiomanik. Näiteks 2001. a toimus Iol 500 km kõrgune vulkaanipurse. Meie Kuu suurune Io on ka kõige vulkaanilisem ning Päikese järel kõige kuumem taevakeha – selle pinnal on Pillan Patera vulkaani suudmes mõõdetud 1700°.
Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto ehk nelja Galilei kuu asupaiku on enne binokli Jupiteri poole sihtimist hea kontrollida siit: http://www.skyandtelescope.com/observing/objects/javascript/jupiter.
Vanad eestlased planeete küll tundsid, aga uskusid, et iga kord on tegu uue heleda “rändaja tähega”. Veenust kui Koidu- ja Ehatähte muidugi tunti.
Kas ennustab häid aegu?
Kui Kuu mõne heleda tähe või planeedi juures asus, hüüti viimast Kuusulaseks. Halbadel aegadel käis sulane peremehe sabas, headel vastupidi – peremees otsis sulast.
Teisipäeva, 29. septembri õhtul tasubki taevasse kiigata, et Kuusulast näha. Kella 19 paiku tõusevad Kuu ja Jupiter kõrvuti kagust, rändavad koos (peremees ees!) madalalt üle lõunataeva ja loojuvad edelas kl 2 paiku öösel.
Kui vanarahvast uskuda, peaksid halvad ajad lõppema tuleval aastal kohe pärast sõbrapäeva. 15. veebruaril 2010 käivad õhtutaevas peremehest veidi eespool kaks sulast kõrvuti: Veenus ja Jupiter.
JUPITER
- Läbimõõt 11 M
- Maht 1321 M
- Pindala 122 M
- Mass 318 M
- Keskmine kaugus Päikesest 5,2 M
- Tiirlemisperiood 11,9 aastat
- Täisring Maa taevas 399 päeva
- Heledus, tähesuurust –1,6...–2,9
- Kuud 63
M – vastav Maa mõõde
