|
Pioneeripataljoni võitlejad lõõgastumas. Elamis- ja väljaõppetingimuste suhtes ei oska noormehed midagi halba kosta. Pildile jäid nooremseersant Martin Ring (vasakul), kapral Alar Essaja ning nooremseersandid Taavi Suurkaev ja Veli-Juhan Veiman.
Järvamaal väikeses Kabala külas pole elu enam endine – sel nädalal läksid neidude lehvituste ja kallistuste saatel sealt aega teenima korraga neli noormeest.
Sõprade abiga aeti pea juba kuu aega varem paljaks ning vanemate abiga muretseti vajaminevat varustust.
“Soovitati lisaks juurde võtta rohelisi särke, aga neid polnud mitte kuskilt saada,” rääkis Virje Kask, kelle poeg Andro teisipäevast Tapal sõduri baasoskusi omandab.
Pojal endal polnud palju muret, mindi ju koos omakandi poistega ning seltsis on ikka tugevam tunne.
“Minul on ärevus sees,” tunnistas Virje Kask. “Tapal pidid küll olema head toidud ja ilusad tüdrukud, kes neid valmistavad, ning keskus ise kaasaegne ja korralik, aga eks näis, kuidas nüüd minema hakkab!”
Muret leevendab usk, et poeg on tubli ja tuleb toime ka nende asjadega, mida kodus pole siiani vaja olnud teha.
Kaitsevägi ise lubab omalt poolt teha kõik võimaliku, et poiste teenistus asja ette läheks. “Elamistingimusi peame väga oluliseks, sest poisid on ajateenistuses ikkagi 11 kuud eesmärgiga õppida. Oleks halb, kui kogu tähelepanu läheks olmeküsimustele,” sõnas Lõuna kaitseringkonna teabeohvitser kapten Kristjan Kostabi.
Kui konkreetsemaks minna, jagunevad teenistuskohad üsna selgelt kolmeks: parimad, keskmised ja viletsamad. Uurimaks, mida ajateenijad neis kiidavad, mida laidavad, küsitles Maaleht neid, kel teenistus nüüdseks seljataga.
Kui jaksu, mängi või piljardit
Parimad elamis- ja väljaõppetingimused on Võrus Kuperjanovi jalaväepataljonis ning Tapal, kus paiknevad suurtükiväepataljon, pioneeripataljon ja õhutõrjepataljon.
Vaid nimetatud kaks linnakut täidavad pisikeste mööndustega ka kaitseväe sisemäärustikus kasarmutele ette nähtud nõudeid.
Kapten Kostabi sõnul on Kuperjanovi jalaväepataljonis tingimused isegi väga head. Sama kinnitas Kuperjanovi jalaväepataljonis teeninud rühmaülem Ants Vill, kelle ütlust mööda olid ajateenijate käsutuses vastvalminud spordisaal, piljardilaud, jõusaal ja palliväljakud.
Paraku elas territooriumil korraga nii palju sõdureid, et treeninguväljakuid kippus vajaka jääma.
“Päevaplaan oli ju kõigil üks, mis tähendas, et paratamatult tahtsid kõik korraga kõike kasutada. Jõusaal oli küll suur, aga ikkagi ületas spordivahendite nõudlus pakkumise,” tõi ta välja.
Tapa linnakus suurtükiväes teeninud reamees Marek Poel kiitis nii sealseid elamis- kui väljaõppetingimusi.
Rohkelt kiitusi jagus tal kompanii ülemale, kes oma eeskujuliku suhtumise ning käitumisega ka reakoosseisu motiveerida suutis.
Muu hulgas korraldasid ülemused sõduritele ajalooliste filmide vaatamist. Poel hindas kõrgelt ka laskelaagrit, kus ajateenijad praktiseerisid nii patrull-laskmist, varitsust, granaadiviset kui kaevikusõda, mida teostati püstihüppavate sihtmärkidega.
Targad ülemused tasandavad vajakajäämisi
Keskmisepoolseks võib elutingimusi hinnata vahipataljonis, mereväes ja Viru jalaväepataljonis Jõhvis.
Eriti pole kiita 1919. aastal loodud vahipataljoni elamistingimused. Perimeeter on ahtake, võimlat võib pidada õnnetuks sovetiaja jäänukiks. Hoone laest pudeneb värvi ning põrandaparketi seisukord osutab, et talvisel ajal on ses saalis külm ja rõske.
Vahipataljoni endine ajateenija Söören Vanker ütles, et sportimisvõimalused olid üsna viletsad, nii võis näiteks jalgpalliväljakut nimetada rohkem porihunnikuks.
Samas jagus noormehel kiidusõnu väljaõppele.
“Meil oli üks missioonil käinud kaadrikaitseväelane, kes oskas hästi palju elulähedasi näiteid tuua, mistõttu mitmed sõjaväepolitsei tunnid olid ikka päris põnevad,” tunnustas
Vanker.
Vahipataljoni ülem, kolonelleitnant Kalle Teras ei eitanud, et elamis- ja väljaõppetingimused on nadid. Ta nentis ka, et väeüksuse väike territoorium seab väljaõppele mõningad piirangud. Samas tõi vanemohvitser esile, et jõusaal on linnakus korralik ning kitsaid tingimusi kompenseeritakse ettevõtliku suhtumisega.
“Näiteks praegu kutsub jalgpalliliit meid Levadia ja Baseli mängule. Jalgpalliliiduga käib meil selline vastastikune abistamine, et talvel, kui on vaja lund lükata, siis me aitame ja nemad omakorda pakuvad meile tasuta pileteid.”
Külalislektoritena on väeosas esinemas käinud nii Artur Talvik, Hannes Võrno, Raul Rebane kui Leo Kunnas.
Ruumikusega ei hiilga ka 1940. aastal asutatud mereväebaas, kuhu sel nädalal suundus sada värsket ajateenijat. Saarlasest vanemleitnant Rait Luks tõdes, et kuigi dušše ja käimlaid on piisavalt, on ülerahvastatus kasarmus ikkagi probleemiks.
Siiski on meeste moraal mereväes kõrge ning praegused ajateenijad ei oska teenistusele suurt midagi ette heita. Suurima puudusena tõid Maalehega rääkinud noorukid välja võimla puudumise.
Jõhvi linnakus Viru jalaväepataljonis asub kaks eraldi kasarmut, millest üks on küllaltki moodne, teine aga vanem. Endine jalaväekompanii võitleja Tanel Sinijärv ütles, et igal jaol oli oma tuba ja mehi kokku ei pressitud, jäi ka hingamisruumi.
“Saime isegi territooriumilt väljas käia metsarajal jooksmas,” rääkis ta. Negatiivse poole pealt tõi Sinijärv välja varustuse taseme, mis võinuks parem olla.
Kehvemate teenimispaikade hulka paigutuvad ajateenijate hinnangul kaitseväe logistikakeskus, Paldiski linnak ning staabi- ja sidepataljon.
Raamatukogu ühel riiulil
“Sellised viletsapoolsed olid, aga eks lõpuks harjusime,” ütles kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljonis ajateenistuse läbinud pärnakas Mikk Abram elamistingimuste kohta.
Viletsuse põhisüüdlasena nimetas Abram kitsaid olusid. Polnud piisavalt käimlaid, dušše ega pissuaare. Erinevalt teistest väeosadest ei olnud ka raamatute tellimise võimalust kasarmusse, kuna raamatukogu esindas pataljonis üks riiul.
Samas leidus siiski ka pisut plusse. Nimelt olevat logistikapataljoni ajateenijate käsutuses parim varustus, mis teeb elu metsalaagrites mugavamaks. Ka kaaderkoosseis olnud tema teenistusaja jooksul toetava ning ettevõtliku suhtumisega.
Kaitseväe logistikakeskuse teabeohvitser kapten Marek Miil tunnistas, et nende kasarmu pole tõesti võrreldav Kuperjanovi ja Tapa kaitseväelinnakute moodsate oludega.
“Meie elamistingimused kasarmus ja väeosa taristu tervikuna rahuldavad minimaalsed vajadused,” hindas ta ning lisas, et sporditegemine on väeosas soositud.
Seda viimast kinnitab fakt, et ajateenijad saavad väljaspool väeosa territooriumi kasutada võimlat ning ujulat.
Paldiski linnakusse siirduvatel ajateenijatel moodsat treeningkeskust oodata pole. Kitsas on nii elamistingimuste kui pesemisvõimalustega. Korralik jõusaal ja võrguplats on territooriumil siiski olemas. Tagalapataljonis teeninud nooremseersant Uku Tarlap leidis, et kesiseid olusid tasandas asjaolu, et nooremallohvitseri kursusel treeniti ajateenijaid koos Scoutspataljoni võitlejatega. Ta arvas, et see mõjus hästi nii väljaõppele kui moraalile.
Ent alati ei olene kõik ka kaitseväe pingutustest. Nii meenutas staabi- ja sidepataljonis aega teeninud Rolf Metsa, et nende suures ühises magamisruumis suutis terve toa unerahu viia üks mees, kes vilistas elementaarsele hügieenile.
“Toas oli 25 meest, kellest üks keeldus kategooriliselt end pesemast. Kord öösel ei pidanud ühe vene poisi närvid enam vastu ja ta tormas öörahu ajal korrapidaja juurde seletama, et ei suuda niimoodi magada,” rääkis ta.
Staabi- ja sidepataljonis värskelt teeninud Metsa rääkis, et tingimused olnud nende linnakus võrdlemisi kitsad, kuid erialast väljaõpet hindas sidepunktis töötanud ajateenija väga
kõrgelt.
Pigem heitis ta ette osade ülemuste toorest ning ükskõikset suhtumist, mida ajateenijad ka ise miinusena välja tõid.
“Ajateenistuse lõpus koostati küsitlus, kui paljud ajateenijatest jäid ajateenistusega rahule. Staabi- ja sidepataljonis oli kõige väiksem protsent üldse,” sõnas Metsa, kelle meelest oli kehva tagasiside põhjuseks ülemuste suhtumine.
Näiteks tõi ta päeva, mil ajateenijatel polnud midagi teha ning nad palusid luba kasutada aega sportimiseks.
“Lükkasime terve kossuväljaku lumest puhtaks, et saaks varem mängima hakata, aga seda ei lubatud, öeldi, et ehk tuleb veel ülesandeid,” meenutas Rolf Metsa.
Mingeid ülesandeid aga ei tulnud ning poisid passisid mitu tundi niisama oma tubades.
Kuidas paremasse kohta saada?
Kaitseressursside ameti avalike suhete nõuniku kt Marke Teppori sõnul viib amet igal aastal läbi uuringu “Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust” ning selle põhjal ollakse kõige enam rahul Viru jalaväepataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni ning suurtükiväepataljoniga.
“Uuringutulemused kinnitavad, et rahulolu ajateenistusega mõjutab kõige enam töö- ja elukorraldus konkreetses väeosas,” märkis ta.
Küsimusele, kas ajateenijatel endal on ka võimalik teenistuskoha saamisel kaasa rääkida, vastas Teppor jaatavalt ning selgitas, et vastu püütakse tulla neile, kes vabatahtlikult teenistusse astuvad.
“Püütakse arvestada noormeeste soove nii teenistuskoha kui ka -aja valikul,” sõnas ta. “Seda saab teha võimaluste piires: kui soovitud ajal on eelistatud väljaõppekeskuses kutse juba komplekteeritud, siis ei saa amet noormehele teenistuskoha valikul alati vastu tulla. Kui anda oma soovist vabatahtlikuna ajateenistusse asuda piisavalt vara teada, siis on üldjuhul võimalik noormees tema eelistatud väeossa määrata.”
Teataval määral saab otsustavaks ka kutsealuse senine taust, nii võib mereväebaasi määramisel olla oluliseks teguriks merendusalane haridus, staabi- ja sidepataljoni määramisel IT-alane haridustaust. Eelkutses autojuhierialale võetakse noormehi, kellel on olemas vähemalt B-kategooria autojuhiluba.
Kutsealuste soovidega saab arvestada siiski vaid võimaluste piires: mida lähemal on kutse aeg, seda piiratumad on võimalused, sest väeosad on suures osas juba komplekteeritud.
Nõuded kasarmule
- Vähemalt üks WC-pott kümne mehe peale.
- Igas pesemisruumis peab olema üks kraan iga 5–7 kaitseväelase kohta ja kaks jalapesuvanni 30–35 kaitseväelase kohta.
- Duširuumis peab olema 1 dušš 10 kaitseväelase kohta ja sundventilatsioon. Duširuumi eesruumis peavad olema pingid, nagid ja peeglitega saunakapid.
- Pesemis- ja duširuumides peavad olema seebialused, jalamatid ning soe ja külm vesi.
- Tualettruumid sisustatakse arvestusega 1 WC-pott, 1 pissuaar ja 1 kraanikauss 10 kaitseväelase kohta. Kraanikausi juures peab olema vedelseebinõu, käterätikute minikonteiner või kätekuivati arvestusega 1 iga 12 kaitseväelase kohta. WC-potid peavad asuma seestpoolt suletavate ustega kabiinides.
Allikas: kaitseväe sisemäärustiku paragrahvid 395 ja 396
Tingimused kaitseväes
Väljaõppekeskustes on mitmeid võimalusi
Kuperjanovi jalaväepataljon
Jõusaal
Korvpalliväljak
Jalgpalliväljak
Võrkpalliväljak
Piljard
Lauatennis
Võimla
Raamatukogu
Logistikapataljon
Jõusaal
Võrkpalliväljak
Mereväebaas
Jõusaal
Korvpalliväljak
Jalgpalliväljak
Võrkpalliväljak
Lauatennis
Raamatukogu
Paldiski linnak*
Jõusaal
Võrkpalliväljak
Piljard
Lauatennis
Raamatukogu
Staabi- ja sidepataljon
Jõusaal
Korvpalliväljak
Jalgpalliväljak
Võrkpalliväljak
Lauatennis
Raamatukogu
Tapa linnak**
Jõusaal
Korvpalliväljak
Jalgpalliväljak
Võrkpalliväljak
Piljard
Lauatennis
Võimla
Raamatukogu
Vahipataljon
Jõusaal
Jalgpalliväljak
Võrkpalliväljak
Lauatennis
Võimla
Raamatukogu
Viru jalaväepataljon
Jõusaal
Korvpalliväljak
Jalgpalliväljak
Piljard
Lauatennis
Raamatukogu
* Paldiski linnakus asub kolm üksust: Kalevi üksikjalaväepataljon, Scoutspataljon, tagalapataljon.
** Tapa linnakus asub kolm üksust: pioneeripataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon.
