|
Statistikaameti ajakasutuse uuringu põhjal saab kaardistada ka tegevuste ööpäevast rütmi. Enamikul tegevustest on päevas enam-vähem kindlad kellaajad. Eriti võib sellist seaduspärasust märgata uneaja puhul. Magatakse enamasti öösiti — vahemikus südaööst kella 6-ni hommikul magab üle 90% inimestest.
Kuna nädalavahetuseti on uneaeg pikem, oleneb hommikune ärkamise aeg nädalapäevast. Nädala sees magab vahemikus 7–8 veidi üle poole inimestest, tund aega hiljem on magajate osatähtsus vähenenud juba neljandikuni. Nädalavahetusel kestab enamiku inimeste uni kauem: ajavahemikus 7–8 magab veel 81%, aga 9 ja 10 vahel on ärganud juba kaks kolmandikku inimestest.
Argipäeviti on majapidamistööde tippaeg kuue ja seitsme vahel õhtul
Kodutööde jaotus päevas meenutab tasulise töö rütmi. Kuna suure osa kodutöödest hõlmab toidutegu, on kodutöid tegevate inimeste osatähtsus suur eelkõige enne peamisi söögiaegu. Et Eestis on ka naiste tööhõive määr kõrge, siis on majapidamistöid tegevate inimeste osatähtsus päeva jooksul üsna konstantne ja enne õhtut ei teki kodutöödes kõrghetki, mil nendega tegeleks arvestatav osa rahvastikust. Majapidamistööde tippaeg jõuab kätte pärast tasulise töö lõppu. Vahemikus 18–19 teeb majapidamistöid 40% rahvastikust.
Üle poole rahvastikust vaatab argipäeva õhtul kaheksast kümneni televiisorit
Nädala sees on erinevate kohustuste tõttu enne õhtut raskem leida võimalusi vaba aega veeta. Enne lõunat saab vaba aega nautida vaid alla viiendiku rahvastikust. Päeva jooksul aga suureneb vaba aega veetvate inimeste osatähtsus järjest, õhtuks teeb seda kolmandik rahvastikust. Kõige rohkem inimesi lahutab meelt või puhkab niisama õhtuti vahemikus kell 18–22. Järelikult on kõige rohkem vaba aega just siis, kui inimesed on kõige väsinumad, st pärast tasulist tööd. Seega on ootuspärane, et paljud inimesed vaatavad televiisorit, selle asemel et aega aktiivsemalt veeta ja teistega suhelda. Vahemikus kell 20–22 vaatab televiisorit üle poole rahvastikust.
Pühapäeval kella kümne ja ühe vahel teeb kodutöid iga teine inimene
Nädalavahetusel on inimestel palju rohkem võimalusi puhata ja teistega lävida. Pühapäeviti teevad tasulist tööd vähesed, kogu ärkvelolekuajal konstantselt umbes 6% rahvastikust. Võrreldes tööpäevadega teeb päeva jooksul rohkem inimesi kodutöid. Kõige populaarsem majapidamistööde aeg on pühapäeviti vahemikus kell 10–13, kui nendega on hõivatud peaaegu pool rahvastikust.
Ka vaba aeg on päeva peale jaotunud ühtlasemalt, kuna erinevalt tööpäevadest puuduvad nädalavahetusel tasulise töö seatud piirangud. Kõige rohkem vaba aja veetjaid on pühapäeva pärastlõunati. Kui nädala sees on vaba aeg paljude inimeste jaoks koondunud üsna kitsasse ajavahemikku, siis nädalavahetusel tegeleb vahemikus kell 12–20 üle 40% rahvastikust mõne vaba aja tegevusega. See võib tähendada vaba aja suuremat killustatust ja kodutöödega kombineerimist, mille tõttu on raskem oma plaane sõprade ja pereliikmetega sobitada.
Televiisori vaatamine reguleerib nii nädala sees kui ka nädalavahetusel üsna palju inimeste päevast ajakasutust. Olenemata nädalapäevast veedab üle poole inimestest õhtuti mingi aja televiisori ees.
