|
Mirjam Pikksaar kavatseb õppida rätsepaks. Raido Treibek pole veel kindel, kas õppida ehitajaks või arvutispetsialistiks.
Enam pole tarvis propagandistlikult leierdada repliiki: “Noored, õppige keemiat, bioloogiat, füüsikat ja matemaatikat!” Nad teevad seda niigi. Just kutsekoolides on soov ja tahe tehnikat, täppis- ja loodusteadusi õppida täitsa olemas. Võib-olla küll mitte niivõrd teoreetilisel, kui just rakenduslikul eesmärgil – et saada huvitav töö ja hea palk.
Statistika kinnitab, et kui viie aasta eest omandas loodus- ja täppisteaduste valdkonnas kutseharidust 1221 noort, siis möödunud aastal juba 2468.
Täppisteadused võlgnevad oma menu esmajoones sellele, et sinna alla kuuluvad kõik arvutite, tarkvara ja muu infotehnoloogiaga seotud erialad, samuti multimeedia, telekommunikatsioon jms.
Täppiserialadel tööpuudust pole
Tallinna Kivimäe põhikooli lõpetanud Raido Treibek ütles, et kutsekooli otsustas ta minna, kuna sealt saab kätte nii eriala kui keskhariduse. Ta pole veel lõpuni kindel, kas otsustada Haapsalu Kutsehariduskeskuse või Tallinna Ehituskooli kasuks. Haapsallu kisub poissi infotehnoloogia, ehituskool asub aga kodukohale lähemal.
Valikut ei tee lihtsamaks ka vanemate karjäärivalik, kuna isa kõrvalt on Raido õppinud ehitustöid ning ema töötab programmeerijana.
Sel aastal Tallinna Tööstushariduskeskuses mehhatroonika eriala lõpetanud Jürgen Sesmin tunnustas kutsekoolis antavat haridust ja õppebaasi. “Tehnika poole pealt oli ikka väga hästi. Kõik õppestendid ja masinad olid olemas ja sellest oli palju kasu,” ütles ta.
Ka tööd leida oli lihtne. “Esimene tööintervjuu, kuhu mind kutsuti, sinna ka sain,” kiitis Sesmin, kes nüüd töötab nõrkvoolupaigaldajana. Ta lisas, et on vaid paar klassivenda, kes veel erialast tööd leidnud pole. Sesmin märkis sedagi, et töötasu on kõigil töö leidnutel keskmisest palgast kõrgem.
Haridus- ja teadusministeeriumi uuring “Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2011.–2012. õppeaastal” väidab, et 2011. aasta lõpetanute hulgast leidis kuue kuu jooksul erialase töö 43%. Kõige lihtsam pidavat erialase töö leidmine olema just loodus- ja täppisteaduste või tehnilisel alal õppinutele.
Praeguseks on kutsehariduse omandamiseks loodud ka korralikud tingimused. Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Kalle Toom selgitas, et peaaegu kõigil kutsekoolidel on õpilaskodud või siis kokkulepped teiste koolidega ühiselamu kasutamise kohta. Ka see on oluline põhjus, miks üha rohkem noori valib gümnaasiumi asemel kutseõppe.
Kõrgharidus pärast kutsekooli
Kutsekooli vilistlastelt on praeguseks Tallinna Tehnikaülikooli laekunud avaldusi põhiliselt järgmistele erialadele: energiatehnika, informaatika, masinaehitustehnoloogia ja rakendusinformaatika. Nelja eriala peale kokku üle 150 avalduse.
“Ülikoolid ise ütlevad, et tehnilistel aladel kutsekooli lõpetanu on väga hea tudeng, kuna ta teab, mida ta tahab ning reeglina koolist välja ei lange,” kiitis kutseharidust Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktor Indrek Alekõrs.
TTÜ vastuvõtuosakonna peaspetsialist Kirsti Naaber aga muretses, et kutsekoolilõpetajatele on sisseastumisbarjääriks üldjuhul madal riigieksamite tulemus.
Sama kinnitas Tallinna Tööstushariduskeskuse mehhatroonika- ja elektroonikaosakonna juhataja Eduard Brindfeldt: “Üldainete osas õpitakse kutsekoolides tehnilistel erialadel vaja minevat kõrgemat matemaatikat ja füüsikat tunduvalt väiksemas mahus kui gümnaasiumis. Edasiõppijatel on mõistlik võtta juurde lisa-aasta, et olla konkurentsis gümnaasiumi lõpetajatega tugevamad.”
“Kõige kõvemad tegijad on need, kes saavad kutsehariduse kätte pärast keskkooli ja lähevad siis kõrgkooli. Need vennad on muidugi vaieldamatult tegijad,” ütleb Brindfeldt.
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool pakub kutseõpet keskhariduse baasil. Koolidirektor Indrek Alekõrs selgitas, et ka gümnaasiumilõpetajate reaalainete tase pole sugugi kiita.
Ta lisas: “Üldteada on see, et IT-valdkond vajab spetsialiste. Paljudel ei ole ettekujutust, et programmeerimine ehk siis tarkvaraarendus on üsna keeruline asi ja vajab matemaatilist mõtlemist. Seetõttu mõnigi pettub, kui saab aru, et see arvutivärk polegi nii trullallaa-trallallaa.”
KUTSEHARIDUS
Muutunud eelistused
Õppevaldkond 2007/08 2011/12 muutus
Tehnika, tootmine ja ehitus 12 970 10 976 –15%
Teenindus 6 183 7 003 13%
Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus 3 339 2 638 –21%
Loodus- ja täppisteadused 1 221 2 468 102%
Põllumajandus 1 952 1 721 –12%
Humanitaaria ja kunstid 1 016 1 380 36%
Tervis ja heaolu 700 860 23%
Kokku 27 381 27 046 –1%
ERIALAD
- Loodus- ja täppisteadused
- Arvutid ja arvutivõrgud.
- Tarkvaraarendus.
- Tarkvara ja andmebaaside haldus.
- Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine.
- Tarkvaraarenduse tugitehnik.
- Multimeedium.
- Trükitehnoloogia.
- Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist.
- Telekommunikatsiooni spetsialist.
- Elektroonikaseadmete koostaja.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
