Vanemad: Toetus on nagunii naeruväärne

Esimese lapse toetus on Eestis praegu 19.18 eurot. Nii suur on see püsinud alates 2004. aastast. Võimuparteide plaani järgi kerkiks toetus tuleva aasta juulist 11 euro võrra.

“See on naeruväärne, lapsevanemate mõnitamine!” ei hoia oma emotsioone vaka all Viljandis elav kolme lapse ema Eve. Ta peab seejuures silmas nii praegust kui ka plaanitavat toetussummat.

Aasta ja nelja kuu, 7- ning 14aastast last kasvatav naine ütleb, et kui on kolm last, siis 19 euro eest ei saa üks kord poeski käia.

“Kuidas see väike on?” imestab Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi. “Reformi lõppedes on ju tõus kahekordne! Kahekordne tõus on toetuste puhul suhteliselt erandlik asi.”

Reformierakonna käivitatud lastetoetuse reformi plaan on järgmine: esimese ja teise lapse toetus tõuseks tuleva aasta juulist seniselt 19.18 eurolt lapse kohta 30 eurole ning iga järgmise lapse puhul seniselt 57.54 eurolt 80 eurole.

Lastetoetuse reformi lõplikul jõustumisel 2015. aastast saaksid abivajavad pered 40 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta ning 115 eurot kolmandast lapsest alates.

Kui juba toetus, siis makstagu seda kõigile

Asja juures on siiski üks, kuid oluline konks. Nimelt ei saaks toetusetõusust osa kõik pered, vaid need, kes elavad allpool suhtelist vaesuspiiri. Ehk siis näiteks kahe vanema ja kahe lapsega pere, kelle sissetulek on kokku ligi 600 eurot. Vanematel tuleks iga kolme kuu tagant viia kohalikku omavalitsusse paberid, mis tõendavad nende sissetulekut eelmises kvartalis ja teha avaldus lastetoetuse lisatoetuse saamiseks.

Kusjuures jätkub süsteem, mille kohaselt liidetakse senised lastetoetused toimetulekutoetuse arvestamisel sissetuleku hulka. Täiendavad lastetoetused jäävad aga välja.

Toetuse suurenemine puudutab umbes viiendikku lastest. Iseküsimus, kas kõigi nende vanemad on valmis kümne või kahekümne euro pärast kuus mitu korda aastas vallavalitsuses põlvi nõtkutama, pabereid täitma ja abi palumas käima.

“Kui raha ei ole nii palju, et kõigile jagada, siis tuleb anda neile, kes seda vajavad ja suuremas summas,” põhjendab Tamkivi.

“Lastetoetust peaksid saama kõik,” arvab Suure-Jaani vallas Kõidama külas elav Kaile Koval. “See on ju toetus.”

Ta peab järgmisel suvest esimese ja teise lapse osas plaanitavat tõusu 30 euroni väga nadiks. “Lastetoetus peaks juba praegu olema 50 eurot,” arvab Sirelini (16), Raneli (9), Renno (4) ja Lisandra (2) ema.

Mida rohkem lapsi, seda suuremad on väljaminekud. Kui nende pere tahaks teha kuuekesi väljasõidu, siis juba ainuüksi piletid näiteks teatrisse või moodsatesse muuseumidesse lähevad maksma üle saja euro, lisaks sõidukulud.

“Siis olengi valiku ees – kas läheme kuhugi lõbutsema või ostan süüa ja selle raha eest saab poest päris palju,” kalkuleerib naine.

Lisaks toidule ja riietele on lastega seotud kulusid küllalt. Näiteks Raneli käib jalgpallitrennis ja teda tuleb kaks korda nädalas sinna viia, peale selle nädalavahetuse võistlused.

Talle on vaja ka varustust, mis hõlmab eri kattega väljakutele mõeldud kolme paari jalatseid. Korralikumad jalgpallitossud maksavad 40 eurot, kuid kuna laps kasvab, tuleb tihti osta uued jalatsid.

“Ma poleks nii väikese lapse kõrvalt tööle läinud, aga ühest palgast ei piisa,” nendib kaheaastase Lisandra ema, kes töötab lasteaias õpetajana. “Mina käin põhimõtteliselt selle pärast tööl, et maksud ära maksta.”

Kuigi nad elavad oma majas ja üüri ei pea maksma, kulub suurel perel 50 euro eest kuus vett, talvel sama summa eest elektrit, lisaks küte ja kahe väiksema lapse lasteaiamaks on ka sada eurot. Õnneks on Kaile Kovali töökoht kodust kiviga visata, nii et tööle sõitmise peale ei pea kulutama.

Samas arvab naine, et lasteaias ja koolis esimesest kuni viimase klassini võiks toitlustamine olla tasuta. Osadel lastel on praegu lasteaiatoit ainuke söök päevas. Aga siis toodaks aeda ka need mudilased, kes praegu on rahapuudusel kodus.

Soomes on isegi esimese lapse toetus üle 100 euro

“Lastetoetus peaks olema sada eurot!” leiab loo algul juba sõna saanud viljandlanna Eve, kes oma perenime lehes näha ei soovi. “See tundub ulmeline, aga Soomes on see reaalsus.”

Naine pihib, et kuna ta mees töötab Soomes, on nad mõelnud lapsed Soome riigi hingekirja panna – siis saab sealset mitu korda suuremat lastetoetust.

Põhjanaabrite juures on toetus esimese lapse kohta 104, teisele 115, kolmandale 147, neljandale 168 ja järgmistele 190 eurot.

Soome lastetoetust küsis mullu ligi 9000 eestimaalast. “Enamasti on need pered, kes on seotud kahe riigiga – üks vanem töötab Soomes ja teine on lapsega Eestis,” selgitab sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts.

See tähendab, et riik (Eesti), kus töötav vanem koos lapsega elab, maksab oma hüvitise, ja teine riik (Soome), kus teine vanem töötab, maksab juurde nii palju, kui on sealsete hüvitiste ja lapse elukohariigi hüvitise vahe.

Kui aga ema elab lastega Eestis ja on kodune ning pereisa toob leiva lauale üle lahe töötades, maksab kogu toetuse Soome riik.

 Väärtustada võiks neid, kellel rohkem lapsi

Soome kõrgetest lastetoetustest on seal elava õe käest kuulnud ka võhmalane Indrek Valo. Ta arvab, et meie lastetoetuse tõstmine oleks abiks, kuid need võiksid rohkem suureneda. Neil abikaasa Astridiga on viis last – Rainer (13), kaksikud Raiko ja Rauno (11), Riine (5) ja pesamuna Riti (3).

“Ma ei näe varianti, kuidas viie lapse ema saaks tööl käia,” tunnistab pereisa. Poisse on ju vaja vähemalt kolm korda nädalas 30 kilomeetri kaugusele Viljandisse trenni viia ja tuua, kuna bussiajad ei sobi. Lisaks võistlustel käimine. Naise peal on ka koduse majapidamise korrashoidmine, alates pesupesemisest ja lõpetades söögivalmistamisega.

“Lastetoetus peaks nii suur olema, et ema saaks rahulikult kodus lapsi kasvatada. Vanas rahas võiks see olla
10 000 krooni,” arvab pereisa. “Viie lapse emaks olemine on ise töökoht, nii et ta peaks saama miinimumpalka, lisaks toetused ja haigekassa ka.”

Valode pere tuleb tänu sellele omadega välja, et neil on kartulimaa, kus kasvatatakse köögivilja, lisaks käib perepea metsas ja saab sealt toidulauale lisa. Aga suuremad väljaminekud löövad augu pere eelarvesse ja nii tuleb siit või sealt abi küsida. Kredexist õnnestus saada kodutoetust ja heategevuslikust kontorirottide jooksust poistele spordistipendiumid.

Kuigi trenni eest tuleb maksta vanas rahas 100 krooni kuus, teeb see kolme lapse pealt kokku pea 20 eurot. Võhmast Viljandisse trenni ei saa aga enam 10eurose kuluga nagu varem. Kui tahaks aga kogu perega kuhugi sõita, siis tavalisse sõiduautosse seitsmeliikmeline pere ei mahugi.

Mõne suurema ostu nimel on tulnud ka püksirihma pingutada ja igapäevaelus tuleb hoolega kombineerida. “Ega meil ei ole nii, et ostame poest pudeli õli,” märgib Indrek Valo. “Kui poes on allahindlus, tuleb osta kastiga varuks.”

Eelmisel suvel tuttavatel Saksamaal külas käies osteti sealt üle 50 kilo 69sendist suhkrut, mis oli Eesti hinnaga võrreldes poole soodsam. Ka riided on enamasti teise ringi kraam ja kui oma lastele väikseks jäävad, lähevad edasi sugulaste põnnidele.

Astrid Valo tunnistab, et lapsi soetades ei mõeldud raha peale. Aga 19eurose toetusega ei saa laps nädalatki hakkama. “Lastetoetus võiks olla kõigile üks, aga kellel on rohkem lapsi, siis seda võiks väärtustada,” arvab viie lapse ema.

 Kõik praegused lastetoetused jäävad alles

Lastetoetuse reform on praegu alles plaan. Riigikogus käib vastavas töörühmas kibe arutelu ja kõik lapsevanemate ettepanekud on oodatud.

“Kõik praegused lastetoetused säilivad ehk kelleltki midagi ära ei võeta!” rõhutab töögruppi kuuluv reformierakondlane Maret Maripuu. Eesmärk on kujundada süsteem selliseks, et see toetaks suuremat iivet, enim abi vajavaid lastega peresid ja neid, kellel on rohkem lapsi, aga samas ei oleks riigieelarvele üle jõu käiv.

“Seniste arutelude kohaselt tundub lisatoetuse vajajate väljaselgitamiseks kõige mõistlikum selline süsteem, kus kohalik omavalitsus selgitab inimese taotluse alusel välja täiendava lastetoetuse vajaduse ja väljamakse tehakse sotsiaalkindlustusameti kaudu,” valgustab ta plaane.

Vajaduspõhiselt lisandub toetus vähemalt kahekordses mahus kõigile peredele, kus elab üks või kaks last, täpsustab poliitik. “Kuidas täiendavalt toetada peresid, kus elab vähemalt kolm või enam last, selgub lähipäevil riigieelarve arutelude lõpptulemusena.”

Sotsiaalministeeriumis analüüsitakse praegu kõiki lastele mõeldud teenuseid ja ka selles vallas on muudatusi ette näha. Samuti analüüsitakse lapsehoiusüsteemi ja pööratakse erilist tähelepanu mitmikega vanemate suurele hoolduskoormusele, kinnitab ­Maripuu.

Praegune maksmine

- Esimese lapse toetus on olnud 300 krooni (nüüd 19.18 eurot) alates
1. jaanuarist 2004.

- Teise lapse toetus on olnud 300 krooni (19.18 eurot) alates 1. jaanuarist 2002.

- Kolmanda ja iga järgmise lapse toetus tõusis 900 kroonile (nüüd 57.54 eurot) alates 1. juulist 2007.

- Lastetoetuse saajaid oli tunamullu 253 572; mullu 250 481 ja tänavu
esimesel poolaastal 253 918.

- Mullu maksti lastetoetusteks 68,9 mln eurot ja tänavu kuue kuuga
34,7 mln eurot.

Reformierakonna ettepanekud

- Lastetoetus suureneb peredel, kes seda reaalselt vajavad. See tähendab, et lisalastetoetust saavad taotleda pered, kes elavad allpool suhtelist vaesuspiiri.

- 2013. aasta 1. juulist tõuseks esimese ja teise lapse toetus seniselt 19.18 eurolt lapse kohta 30 eurole ning iga järgmise lapse puhul seniselt 57.54 eurolt 80 eurole.

- Reformi lõplikul jõustumisel 2015. aastast saaksid abivajavad pered 40 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta ning 115 eurot kolmandast lapsest alates.

- Lastetoetuse reformi kuludeks on 2013. aastal 3,5 mln eurot ning aastal 2015, kui toetused kahekordistuvad, ligi 15 mln eurot.

Allikas: sotsiaalkindlustusamet, Riigikogu Reformierakonna fraktsioon

ALAR TAMM

lastekaitse liidu juhataja

Lastetoetuse tõstmisest on nii palju juttu olnud, et nüüd võiks midagi teha ka. Lastekaitseliidu poolt tõstaksime teema laste vaesuse konteksti. Iga toetus on abiks, aga ei tohi levitada mõtteviisi, et anname siis toetust, kui lapsed on vaesuses.

Ma ei pea väga efektiivseks süsteemi, kus inimesed hakkavad ise toetusi taotlema. Paljud lapsevanemad ei tee seda. Ja kes hakkab hindama? Räägitakse vajaduspõhistest lastetoetustest, aga nendega on paberimajandust rohkem ja lõpuks ei pruugigi abi lasteni jõuda.

Kõige efektiivsem ja lihtsam on universaalsete toetuste süsteem, mis on sihtrühmapõhine ja mida ei pea eraldi taotlema nagu praegu. Lastetoetusi tuleb toimetulekutoetustest eraldi vaadata, mitte sissetulekute hulka arvata. Rohkem on vaja koolitoidupõhist ja lasteaedade kaudu toetamist.

 HELJO PIKHOF

Riigikogu liige, SDE

Omal ajal sotsiaaldemokraatide eestvedamisel loodud peretoetuste süsteem on universaalne – kõik lapsed on riigile tähtsad. See hoiab ära laste sildistamise ja aitab vähendada ebavõrdsust.

Sotsiaaldemokraadid tahavad lastetoetust kolmekordistada. Väidetakse, et sel juhul läheb riik kraavi, aga kui vaadata põhjamaid, siis need ei ole kraavis, vaid majandusedus esimese kümne seas. Tuleb panustada inimestesse. Kui 2000. aastal moodustasid peretoetused 1,4% SKTst,
siis mullu olid need vaid 0,6%
(ilma vanemahüvitiseta).

Reformierakonna lastetoetuse tõstmise ideed ei saa nimetada reformiks, sest see puudutab väga väikest hulka lapsi. Süsteem on selline, et võimalikult vähe maksta.

Sotsiaalminister on öelnud, et vajaduspõhist lisatoetust saab neljaliikmeline pere, kelle sisse­tulek jääb alla 600 euro ehk alla 150 euro inimese kohta. Nii et kui ema kasvatab üksi last ja saab 301 eurot kuus, siis jääb ta sellest 10eurosest lisatoetusest ilma. Senine 19eurone toetus esimese ja teise lapse kohta võib pikaks ajaks alles jääda.

Sotsiaaldemokraadid on neli korda esitanud seadusemuudatuse, mille kohaselt lastetoetus ei läheks sissetulekute hulka toimetuleku­toetuse arvestamisel. Meie eesmärk on, et lastetoetus oleks eraldi, nagu see oli aastani 2005.