Valgamaa küll viimane, aga mitte lootusetu

Võitja, Harjumaa, ei üllatanud. Küll oli halb üllatus see, et Valgamaa keskmine koht oli umbes kaks korda kehvem kui Rap­lamaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal või Hiiumaal.

Polegi sellist võimekust vaja

Tõlliste vallavanem ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Madis Gross lööb aga sellele käega. “Geomedia on tellimustööga hästi hakkama saanud,” tõdeb ta, viidates võimalusele, et niisugune tulemus sobib regionaalministri seisukohtadega.

Gross lükkab Siim Kiisleri väited võimekuse-võimetuse teemal ümber ja kinnitab, et oma põhiülesannetega saavad ka 1800–2000 elanikuga omavalitsused hakkama.

Elatakse – ja mitte halvasti – ka aastaid kõige võimetuma omavalitsuse tänamatut tiitlit kandvas Õru vallas Valgamaal. “Tihti polegi väikeses paigas tarvis lahendada neid muresid mis suures ja nii ei ole ka suurt masinavärki vaja,” hindab kogenud omavalitsusjuht.

Üheselt mõõdetav pole ka rahva heaolu. “Minule endale meeldib maaelu väga,” kinnitab vallavanem. “Siin on väiksemad koolid, võimalus laps ilma järjekorrata lasteaeda panna, maju pigem odavate puudega kütta. Asju nii vaadates ei saa me kuidagi üheselt hinnata, kui hästi või halvasti elab Õru valla kodanik.”

Kuigi noored lahkuvad ning viimase 20 aastaga on Valgamaa rahvastik jäänud 8000 inimese võrra hõredamaks, ei tähenda see ka, et siin eluhooned (eriti taluhooned) tühjad oleksid.

“Me võiksime teha kampaania ja kutsuda rahvast siia elama, aga vabu maju sisuliselt pole,” hindab Gross. “Vaid Laatres on tõesti väga heas seisus endine lasteaed, kus kaks peret saaks endale luksusliku elamise.”

Küsimus pole ka töökohtade puudumises. Hiljuti toimus Tsirguliinas kohtumine, kuhu kutsuti 16 noorepoolset töötut ja ettevõtjad. Tuli üks noor töötu, kes ka töö sai...

Küll on tõsi see, et ka Tõlliste vallas jääb iga aastaga 15–20 inimest vähemaks ning kusagil on piir, kus ära ei tasu enam postkontor ega kauplus, kus pole mõistlik pidada kooli ning kus küll elatakse maal, aga tööl käiakse valdavalt linnas.

Üks ametnik kõikidele

Lahkumiste-saabumistega on muutunud ka valla elanike vajadused. Tihti ei soovigi mujalt valda elama asunu või suvekodu soetanu omavalitsuselt muud kui mõnd luba. Või siis paneb lapse ilma järjekorrata ning taskukohase tasuga lasteaeda.

Et aga lubade väljastamist ja teisi sarnaseid harva vajatavaid teenuseid pakkuda, on omavalitsused plaaninud luua vajalikke ametikohti kas piirkonna peale või siis omavalitsuste liidu juurde.

Samas ei aita ka need lahendused, kui riik ise oma poliitikaga omavalitsused jõuetuks muudab. “Miks valdu ja linnu selle võimekuse pingereaga mõjutada, kui ise ollakse nende elu nii korraldanud?” küsib Gross. “Maaelu hävitamine käib praegu ikka täie auruga.”

Vallavanema sõnul peetakse omavalitsusi riigi tasemel ebavajalikuks, pigem raiskajateks. “Aga mida siin veel raisata on?” küsib ta.

Omavalitsuste võimekuse uuringu teinud OÜ Geomedia juht Rivo Noorkõiv on aga nii uuringu tulemustest kui ka Valgamaa saatusest rääkides hoopis leebem.

“Ma väga loodan, et paremad päevad on paljudel Eesti paikadel veel ees. Ajaloos on näiteid, kuidas ka lahingutes räsitud piirkonnad on mingi aja möödudes taastunud ja õitsele puhkenud. Sellepärast ei ole põhjust öelda, et paremaid aegu Valgamaal ei tule,” leiab ta.

Kuigi rahvastikutaaste pole siin just plussis ning väärtuslikke töökohti pigem vähe, räägib tuleviku kasuks elukeskkonna tõusev väärtustamine. “Lõuna-Eesti on ju suurepärane paik lastega peredele loodusega ühes kasvamise elulaadi viljelemiseks,” hindab Noorkõiv. “Samuti ärme unustame tehnoloogia arengut, mis võimaldab teha tööd paindliku graafikuga ja ka töökohast füüsiliselt eemal viibides.”

Viimases kõige parem

Valga maavanem Margus Lepik on üks neist, kes maakonda elamiseks parimaks peab. “Siin on väga kaunis loodus ja puhas elukeskkond,” kinnitab ta.

Ka rahva rahulolu on palju suurem, kui edetabeli viimase koha põhjal järeldada
võiks.

“Kui omavalitsused tähistasid oma 20. aastapäeva, käisin paljudel üritustel ja veendusin, et rahvas hindab oma valdu ning valitsejaid,” rääkis ta. “Kõige parem mulje jäi sealjuures just Õru vallast. Nad on rahul sellega, mis on, kuigi ka nende vajadused võivad olla tõesti
väiksemad.”

Veel väitis Lepik, et igas väiksemas vallas ei saagi olla näiteks hooldekodu ning see teenus ostetakse.

“Üldse teevad meie maakonna omavalitsused väga head koostööd, seega võiks nende ühinemine tõsta vaid finantsvõimekust või muuta juhtimist efektiivsemaks, kuid kardetavasti suurendaks ääremaastumise ohtu,” lausus ta.

Maavanem usub, et statistika põhjal saaks koostada sellisegi pingerea, kus Valgamaa asuks parimal kohal.

Põhimõtteliselt on see pingerida ka olemas – Valgamaa omavalitsused on viimastel aastatel oma kohti võimekuse edetabelis kõige rohkem parandanud.