|
Eelmisel nädalal tegi maksu- ja tolliamet koos politseiga Lasnamäe turule reidi, mille käigus otsiti läbi kolme salakaupa müüva inimese elukohad ning leiti kokku ligi 160 000 salasigaretti ja 29 liitrit salaalkoholi. Foto: Maksu ja tolliamet
Veel märtsis, kui Maaleht käis kaemas salasigarettide vedu ja turustamist Narvas, tegeldi salakaubandusega varjamatult.
Venemaalt althõlma kohale toodut müüdi kohalikku elu kajastavates portaalides seti.ee ja prima.ee lausa avalikult. Postimüügi kaudu käis kauba saatmine Ida-Virust Lääne-Eestini välja.
Kuigi maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul hakati selle äri tõkestamisega tegelema juba aasta alguses, polnud mingit mõju veel märgata.
Nüüd on asi hoopis teine: müügikuulutuste asemel leiab internetikülgedel vaid üksikuid vihaseid kommentaare ning ka nende haldamisel on tunda administraatori karmi kätt.
Piir piirile peale
Urmas Koidu sõnul on töö käinud mitmes suunas korraga.
Tõhustati koostööd tarbijakaitseametiga ja Eesti E-kaubanduse Liiduga. Internetiportaale haldavatele ettevõtetele saadeti teateid, milles soovitati lõpetada ebaseaduslikule tegevusele kaasaaitamine, täpsemalt öeldes seadusele mittevastav aktsiisikaupade müük.
“Need ettevõtted on soovituse täitnud,” lausus Koidu.
Sellele väitele võib leida kindlaid kinnitusi.
Konjunktuuriinstituudi illegaalsete tubakatoodete tarbimise uuringust selgub, et juba eelmisel aastal tundis 19% suitsetajatest, et salasigarettide kättesaamine on muutunud raskemaks, samuti tõusis nende hind.
Kui Kirde-Eesti inimesed pitsitust veel väga ei tundnud, siis pooled Lääne-Eestis vastanuist tõdesid, et salasigarette on raskem hankida kui varem.
Varasemast enam hakati sigarette ostma n-ö käest kätte või otse müüja kodust.
Põhjus on jällegi lihtne: avalikel turgudel ja kauplustes tehakse sihipäraselt reide, ning paigad, kus tegutsevad ebaseaduslikud sigaretimüüjad, on kontrollijatele juba varasemast teada.
Urmas Koidu sõnul survestatakse sigarettide salakaubandust jätkuvalt. Põhjust selleks on: kui seni on selles kaubandusliigis andnud tooni Kirde-Eesti, siis viimasel ajal on tubakasmugeldamine saanud topelthoo sisse Eesti lõunapiiril.
Nii kavatseb maksu- ja tolliamet just selles regioonis oma võimekust suurendada.
“Plaanime koostöös rahandusministeeriumiga piirata piiril korduvat aktsiisikauba ületoomist,” sõnas Koidu.
“Selle tõkestamiseks töötame välja seadusemuudatust, mille kohaselt saab isik maksuvabalt aktsiisikaupa üle piiri edaspidi tuua ühe korra seitsme päeva tagant. Praegu selline ajaline piirang puudub.”
Hinnaerinevused kaovad
Vastates esmaspäeval Riigikogus arupärimisele piirikaubanduse kohta, ütles peaminister Andrus Ansip, et piirikaubandus oli, on ja jääb, kuid ebaseaduslikku piirikaubandust stimuleerivad hinnaerinevused tavaliselt ajapikku kaovad.
“Ma usun seda, et ka Venemaal hakatakse kütuste, tubaka ja alkoholi eest maksma tegelikku hinda ja riik hakkab hinna sisse arvestama ka tervisele tekitatud kahjude korvamise kulutusi. See paratamatult viib tubaka ja alkoholi hinnatõusuni,” märkis Ansip.
Peaministri arvamust toetab eelmise aasta kohta käiv varimajanduse uuring, mis toob välja ühtlustumise viinaturul. Kõige odavama viina ja salaviina hinnavahe on vaid pisut alla kahe euro salaviina kasuks.
Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul moodustasid 2011. aastal illegaalsed sigaretid 24–29% üldisest siseturumahust ning illegaalse kaubanduse osakaal on võrreldes 2010. aastaga pisut kahanenud.
Siiski jäi riigil eelmisel aastal puhtalt sigaretiturult hinnanguliselt saamata 61,3 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu.
Kallis küll, aga maha ei jäta
Illegaalsete tubakatoodete tarbimise uuringust selgub, et kuigi eelmise aasta alguses kallinesid sigaretid jaemüügis aktsiisi tõttu ja ühtlasi tõusis ka salasigarettide hind, ei mõjutanud see inimesi suitsetamist maha jätma.
Kurdeti küll, et suitsetamine on muutunud liiga kalliks, kuid väiksema sissetulekuga inimesi see harjumusest loobuma ei pannud. Pigem piirasid suitsetamist või jätsid selle sootuks 201–400eurose kuusissetulekuga inimesed.
Siiski oli hinnavahe tuntav – kui legaalsete sigarettide keskmise paki hind oli eelmisel aastal keskmiselt 2.43 eurot, siis salasigarette sai osta 1.56ga.
Salasigaretid on endiselt tunduvalt odavamad, kuid hinnavahe on aastatega jõudsalt kahanenud.
Arvestama peab aga veel üht tõsiasja: üheks salasigarettide ostmise põhjuseks tõid suitsetajad asjaolu, et nende soovitud marki ametlikult ei müüda. Eriti panid seda pahaks Kirde-Eesti elanikud, kellest 68% pidas lemmikmargi puudumist väga oluliseks.
Samal teemal: “Turismireisile
50 sendi eest” ja “Sigaretimuula ootab Ivangorodi poes nuga”, ML, 22. märts 2012
