Toidukaup allkirja abil kodumaiseks

Balti riikide põllumehed nõuavad alates uuest eelarveperioodist toetusi Euroopa Liidu keskmisel tasemel ja paluvad selleks kõigi eestimaalaste abi.

“Eesti on täitnud Euroopa Liidu ees kõik kohustused, kuid meie soov järgida ühenduse aluspõhimõtteid – solidaarsust ja liikmesriikide võrdset kohtlemist – on räägitud kurtidele kõrvadele. Oleme kõlvatus konkurentsis, sest põllumajandussisendite ja toidutoorme müügihinnad on kogu ühenduses sarnased, kuid põllumajandustoetused erinevad kordades,” öeldakse pöördumises.

See aktsioon on omamoodi demokraatia ja solidaarsuse proovikivi.

“Kui Brüssel meie ­õiglasi nõudmisi arvesse ei võta, siis kõlavad õõnsalt jutud kodanikuühiskonnast, solidaarsusest ja oma kodanikega arvestamisest,” lausus Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra.

Toetusallkirju deklaratsioonile saab alates tänasest anda kõigis suuremates toidukauplustes.

“Eesti tarbija jaoks on toidu kodumaine päritolu ja mõistlik hind väga tähtsad. Seega on Eesti kaupmehele oluline meie põllumeeste ja toidutootjate hea käekäik,” ütles Selveri keti juht Andres Heinver. “Nii ongi kaubaketid otsustanud omalt poolt allkirjade kogumist toetada.”

Praegusest hinnast kallimalt põhitoiduaineid, arvestades keskmise eestlase ostujõuga, kaupmeeste sõnul müüa ei saa. Nii aitaksid toetused põllumehel odavamalt toota ning ka kodumaise toidu hind oleks tarbijale taskukohane.

Toetused jääksid ikka 100 eurot väiksemaks

Baltimaade toetused on praegu madalaimad. Euroopa Liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta, Eestis 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot, Hollandis aga koguni 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot.

Euroopa Komisjoni praeguseks esitatud ettepaneku järgi suurenevad otsetoetused 2020. aastaks Eestis vaid 159, Lätis 145 ja Leedus 177 euroni.

Lisaks sellele ei luba Brüssel 2013. aastast enam maksta ­uutel liikmesriikidel toetuste riigipoolset lisamakset ning rakendub ka modulatsioon (toetuste vähendamine keskmistel ja suurematel põllumajandustootjatel), mistõttu vähenevad meie põllumeeste otsetoetused lähiaastatel, võrreldes selle aastaga, kuni viiendiku võrra.

“Kvaliteetne Eesti toidutooraine – piim, liha ja teravili – on juba hakanud liikuma suurema ostujõuga turgudele ja meie keskmine tarbija peab rahulduma importtoiduga, mille hind, aga tihti ka kvaliteet on madalamad. Mitu korda suuremad toetused võimaldavad ELi vanade riikide põllumeestel oma kaupa odavamalt müüa, muu hulgas ka meie turule,” selgitas aktsiooni tähtsust üks selle eestvedajatest, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul aitaksidki ELi keskmisele tasemele ulatuvad toetused kaasa meie põllumajandussaaduste konkurentsivõimele eelkõige just meie oma siseturul.

“Kõige kriitilisem on olukord lihasektoris, kus importtooraine moodustab ligi poole. Samal ajal sõltub meie enda seakasvatajate ellujäämine liiga palju ekspordist,” rääkis Sõrmus.

Ka rukkikasvatuses aitaksid suuremad toetused varustada end leivaviljaga, mida muidu sisse ostetakse. “Praegu ei tasu rukkitootmine, vaatamata siseturu nõudlusele, end ära.”

Niitmistoetuse asemel tootmistoetus

Sõrmusel on südamel ka see, et rohkem kui 10% Eesti maaomanikest või -kasutajatest ei kasvata oma maadel midagi, vaid võtab ainult rohumaade hooldamise toetust.

Lisaks on Eestis kasutusest väljas 200 000 hektarit põllumaad, millel samuti võiks toota näiteks teravilja. “Ka see näitab, et põllumajandussaaduste tootmine ei tasu end praeguses majandusolukorras ära,” võttis Sõrmus teema kokku.

Allkirjade kogumist korraldavad EPKK ja Eesti Põllumeeste Keskliit koostöös Eesti toidukaupluste kettidega.

Deklaratsiooni teksti saab lugeda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehel www.epkk.ee.

Baltimaade põllumeeste toetusaktsioon allkirjade kogumisega toimub Eestis, Lätis ja Leedus. Toetust deklaratsioonile on võimalik avaldada ka internetis Facebooki lehel http://www.facebook.com/ToetaPollumeest.